Viljandis lahvatanud arutelu valguses uuris MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut täisealiste Eesti kodanike hoiakuid seoses riigilipu kasutamisega ning tulemused näitavad ootust, et lipukultuuris järgitaks Eesti lipu seadust.
81 protsenti vastanutest leiab, et kui avalikul hoonel heisatakse Eesti lipp koos Ukraina lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. 52 protsenti on seisukohal, et Ukraina lippude alaline hoidmine avalikel hoonetel ei ole enam vajalik, samas kui 40 protsenti pooldab nende alleshoidmist. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.
Vastajatelt küsiti, et kui avalikul hoonel või selle kõrval heisatakse Eesti ja Ukraina lipud, siis kas vastaja hinnangul peaks Eesti lipp olema auväärsemal kohal kui Ukraina lipp? 11 protsenti vastas “ei” või “pigem ei”, 81 protsenti “pigem jah” või “jah” ning kaheksal protsendil puudus arvamus.
Erakondliku eelistuse järgi peaks Eesti lipp olema auväärsemal kohal 98 protsendi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), 92 protsenti Isamaa, 90 protsenti Keskerakonna, 75 protsenti Reformierakonna, 72 protsenti Parempoolsete ja 63 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate arvates.
Veel küsiti, et kui pärast Venemaa-Ukraina sõja algust heisati Eestis paljudele avalikele hoonetele Ukraina lipud, siis kas vastaja arvates peaks Ukraina lipud hoonetele jääma? 52 protsenti vastajatest ütles “ei pea jääma” või “pigem ei pea jääma”, 40 protsenti vastajatest, et “pigem peavad jääma” või “peavad jääma” ning üheksal protsendil puudus selles küsimuses seisukoht.
Erakondliku eelistuse järgi ei peaks Ukraina lipud avalikele hoonetele jääma 90 protsendi EKRE, 85 protsendi Keskerakonna, 49 protsendi Isamaa, 23 protsendi Parempoolsete, 19 protsendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 17 protsendi Reformierakonna toetajate arvates. Lippude hoonetele jäämist toetab 77 protsenti Reformierakonna, 77 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, 73 protsendi Parempoolsete, 43 protsendi Isamaa, kümne protsendi Keskerakonna, 5,9 protsendi EKRE toetajatest.
Norstati küsitlus viidi läbi 12. – 13. jaanuarini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.
BNS