Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni, mida juhib Anastassia Kovalenko-Kõlvart, tänane istung tõi avalikkuse ette ehmatava tõe: peaminister Michali ja valitsuse korduvad kinnitused Rail Balticu õigeaegsest valmimisest on kaugel tegelikkusest. Läti kolleegide karm ülestunnistus ja hiiliv eelarvepuudujääk viitavad, et meile maalitud pilt „graafikus püsivast“ suurprojektist on vaid poliitiline fassaad.
Tänasel korruptsioonivastase erikomisjoni istungil osalenud Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees ei hoidnud värve kokku. Tema sõnum oli selge ja ühemõtteline: aastaks 2030 Rail Baltic valmis ei saa. Kui Eesti valitsus püüab jätta muljet sujuvast progressist, siis naabrite juures on seis trööstitu – Lätis on ehitatud ümmargune null kilomeetrit raudteed ja Eesti-suunalisel lõigul pole isegi kinnitatud projekte ega väljakuulutatud hankeid.
Miljardite suurune auk maksumaksja taskus
Projekti finantsseis on enam kui murettekitav. Kogu projekti peale on haigutamas 4,4 miljardi euro suurune puudujääk. Eesti osa selles on vähemalt 1,7 miljardit eurot, millest lõviosa (1,2 miljardit) loodetakse saada Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist (2028–2034).
Kuid lootus pole strateegia. Juba praegu on selge, et vähemalt 500 miljonit eurot peab Eesti leidma omaenda näljastest eelarvevahenditest. Olukorras, kus valitsus kärbib sotsiaaltoetusi ja tõstab makse, on sellise summa „leidmine“ lubadus, mis peaks iga maksumaksja murelikuks tegema.
Rongid, mis ei ole need „päris“ rongid
Erilist küünilisust näitab aga fakt, et Eesti on tellimas 100 miljoni euro eest uusi ronge. Kuigi püütakse jätta muljet, et tegemist on Rail Balticu ettevalmistusega, on tõde peidus peenes kirjas: need rongid on mõeldud peamiselt riigisiseseks kasutuseks. Tegemist ei ole nende Rail Balticu kiirrongidega, millest meile aastaid räägitud on – nende jaoks tuleb kunagi tulevikus korraldada veel üks, täiesti eraldi hange.
Lisaks ootab meid ees püsiv kuluartikkel: raudtee ülevalpidamine hakkab maksma ligi 50 miljonit eurot aastas, millest riik peab prognooside kohaselt igal aastal katma 15–20 miljonit eurot. See on pikaajaline finantskoorem, millest valitsus pigem vaikida eelistab.
Tonaalsuse muutus: reaalsus jõuab ametnikele kohale
Esmakordselt oli komisjoni istungil märgatav murrang Kliimaministeeriumi ja AS Rail Balticu esindajate retoorikas. Kui varem räägiti enesekindlalt edust, siis nüüd tunnistati raskusi lõunapoolse osa projekteerimise ja ehitamisega. „Ajaaken on kompresseeritud,“ kõlab ametnike keeles see, mida meie nimetame lihtsalt lootusetuks hilinemiseks.
Tuletagem meelde: Balti riikide vahel ratifitseeritud lepingu kohaselt pidi Rail Baltic olema kasutusel juba 2026. aastal. Täna, aastal 2026, peame nentima, et ka Eestis on tegelikkuses kasutusvalmis 0 kilomeetrit raudteed. Ka Riigikontroll on kinnitanud, et isegi 2031. aasta on ebatõenäoline tähtaeg.
Aeg on uskuda fakte, mitte loosungeid
Peaminister Michal ja teised Balti kolleegid jätkavad avalikkuses optimistlike loosungitega, justkui liiguks kõik plaanipäraselt. Kuid faktid räägivad teist keelt. Korruptsioonivastase erikomisjoni juhina küsib Anastassia Kovalenko-Kõlvart: miks varjatakse rahva eest tõde projekti tegeliku seisu ja rahalise jätkusuutlikkuse kohta?
Me ei saa lubada endale luksust ehitada õhulosse ajal, mil riigi rahandus on kriisis. On aeg lõpetada poliitiliste loosungite uskumine ja vaadata otsa karmile reaalsusele. Rail Baltic ei vaja ilusat juttu, vaid ausat ja läbipaistvat juhtimist, mida praegune valitsus pakkuda ei suuda.
Meil loobitakse rahva raha tuulde. Meie valitsuse poliitikud ei mõista milleks on neid valitud ja et nende kohus on tagada oma rahvale heaolu. Neil on peaasi kui raha voolab nendele ja kui oma peaga ei pea töötama sest tädetakse ka Brüsselist tulevaid käske mis meile ei sobi.