Sergei Mordovin, uute tehnoloogiate valdkonna spetsialist (Eesti Keskerakond)
Kas mäletate stseeni filmist “Wall Streeti hunt”, kus Leonardo DiCaprio kehastatud peategelane säravate silmadega püüab müüa Aerotyne’i aktsiaid? Ta lubab fantastilisi kasvuprotsente, maalib enesekindlalt helge tuleviku, kuid samal ajal on tema tegelik eesmärk lihtne – võtta raha välja kergeusklike inimeste taskutest.
Hiljuti teatas Reformierakonda kuuluv Eesti peaminister Kristen Michal, et riik käivitab algatuse Eesti.ai, mis väidetavalt võimaldab kasvatada Eesti majanduse mahtu 50% võrra kümne aasta jooksul.
Inkrementaalne efekt
Probleem on selles, et need numbrid ei pea vastu isegi pealiskaudsele kontrollile. Isegi kõige optimistlikum ja samas sõltumatu uuring – The Economic Opportunity of AI in Estonia – räägib umbes 5% SKP kasvust aastaks 2030 ja ligikaudu 8% kasvust kümne aasta jooksul. Ja sedagi parimal juhul. Ühel olulisel tingimusel: tehisintellekti massiline kasutuselevõtt peaks algama kohe ning hõlmama praktiliselt kõiki valdkondi, kus see on tehniliselt üldse võimalik.
Kes oleksid esimesed? Loomulikult avalik sektor. Seejärel IT, analüütika, andmetöötlus, pangandussektor ja kõik bürokraatlikud protsessid. Aga kas see suurendab SKP-d? Kui mõne ametkonna töötaja suudab päevas menetleda rohkem taotlusi – kas SKP kasvab? Ei. Tõenäoliselt lihtsalt lüheneb tema tööpäev, ilma et palk muutuks. Kui meditsiinianalüüse töödeldakse kiiremini ja arst saab varem diagnoosi panna – kas järjekorrad kaovad? Kas tervishoiusüsteemi tekib lisaraha? Samuti mitte. Kui pangandussektor suurendab töötajate efektiivsust tehisintellekti abil – kas kasum lakkab Rootsi voolamast? Ei. Omandistruktuur sellest ei muutu.
Tehisintellekt oma praegusel kujul tõstab efektiivsust, kuid ei loo uut majandust. See vähendab kulusid, parandab protsesse ja vähendab süsteemset hõõrdumist. See on oluline, kasulik ja vajalik – eriti demograafilise languse tingimustes. Kuid see on inkrementaalne efekt, mitte majanduslik läbimurre. Parimal juhul saab Eesti 0,5-1% täiendavat SKP kasvu aastaks 2030. Märkamatu, aastate peale hajutatud, ilma selge tajutava kasuta enamiku inimeste jaoks. Ilma palgahüpeteta. Ilma struktuursete muutusteta. Ilma majandusimeta.
Poliitiline turundus
Seetõttu ei ole jutud 25%, 50% ja „töö väärtuse kahekordistamisest“ majandusprognoos. See on poliitiline turundus. Järjekordne valimiseelne lubadus, mis on suunatud neile, kes ei mõista täielikult, kuidas tehisintellekt tegelikult majandust mõjutab ja kus kulgevad selle reaalse mõju piirid.
Lõpetuseks küsisin ChatGPT-lt – peaminister ise soovitas rohkem tehisintellekti kasutada -, kas on reaalne, et Eesti.ai algatus kasvatab 10 aastaga majandust poole võrra? Kokkuvõtlik vastus: “See on visionäärne eesmärk, mitte kindel prognoos, mis sõltub sellest, kui edukalt AI-d tegelikult rakendatakse ja kui palju see tõstab tootlikkust.”
Riigikogu valimisteni on jäänud pisut üle aasta ning olen enam kui veendunud, et tänaselt koalitsioonilt hakkab järjest rohkem tulema sõnumeid mis reaalsest elust sama kaugel kui AI Eesti riigiasutustest.