Keskerakonna Noortekogu: noorte töötuse lahendamiseks tuleb langetada sotsiaalmaksu

Eesti Keskerakonna Noortekogu võttis volikogu istungil vastu poliitilise avalduse „Langetame sotsiaalmaksu noorte töötuse lahendamiseks“, milles tehakse ettepanek langetada sotsiaalmaksu määra alaealistele 13 protsendini ning noortele spetsialistidele 20 protsendini.

Noortekogu hinnangul on Reformierakonna ja Eesti 200 kujundatud valitsuspoliitika viimastel aastatel süvendanud noorte seas struktuurset töötust ning muutnud tööturule sisenemise paljude noorte jaoks sisuliselt kättesaamatuks. Kõrge maksukoormus ja jäigad regulatsioonid muudavad noore, töökogemuseta inimese palkamise tööandjale ebamõistlikuks ning tõrjuvad noori tööturult, soodustades varimajandust ja majanduslikku ebakindlust.

Keskerakonna Noortekogu esimehe Dmitriy Fadini sõnul on olukord kriitiline ja nõuab kiiret sekkumist. „Valitsuse noortevaenulik poliitika on viinud meid olukorda, kus noorte töötuse määr kasvas eelmisel aastal Eestis üle 25 protsendi. See on hetkel Euroopa kõrgeim näitaja, olles eespool ka näiteks Hispaaniast. Selle näitajaga on Eesti nüüd Euroopa tipus. Valitsus peab kiireloomuliselt astuma samme, et lahendada noorte tööprobleeme olukorras, kus noortel on üha raskem leida tööd ja alustada iseseisvat elu,“ ütles Fadin.

Vastuvõetud poliitiline avaldus näeb ette sotsiaalmaksu diferentseerimise eesmärgiga langetada esimese töökoha hinda ja soodustada noorte tööhõivet. Alla 19-aastaste puhul tehakse ettepanek vähendada sotsiaalmaksu määra 33 protsendilt 13 protsendile, säilitades ravikindlustuse, kuid vabastades ajutiselt pensionikindlustuse osast. Lisaks pakub Noortekogu välja nn noore spetsialisti maksupuhkuse 19-25-aastastele noortele, mille raames oleks tööandja sotsiaalmaks esimese kahe tööaasta jooksul 20 protsenti.

Noortekogu hinnangul on tegemist investeeringuga inimkapitali, millel on tugev majanduslik, sotsiaalne ja regionaalpoliitiline mõju. Tööjõu maksukoormuse vähendamine aitab legaliseerida tööhõivet, vähendada noorte väljarännet ning luua eeldused majanduslikuks iseseisvumiseks ja pereloomeks. Noortekogu rõhutab, et Eesti tulevik sõltub noortest ning riigi roll peab olema noorte toetamine, mitte nende võimaluste piiramine. Sotsiaalmaksu langetamine noortele on samm maksukoguja riigist partneriks, kes aitab avada noorte potentsiaali ja tugevdada Eesti ühiskonna pikaajalist kestlikkust.

——————————————————————————————————————————————————————————–

POLIITILINE AVALDUS

Vastu võetud Keskerakonna Noortekogu volikogu istungil: 09.02.2026

Langetame sotsiaalmaksu noorte töötuse lahendamiseks: 13% alaealistele ja 20% noortele spetsialistidele

Reformierakonna ja Eesti 200 kujundatud maksupoliitika ei ole viimastel aastatel viinud Eesti majandust mitte konkurentsivõime taastumise, vaid süveneva struktuurse kriisi suunas. Ideoloogiline jäikus, mis eelistab abstraktseid eelarvetabeleid reaalsele majanduselule, on muutnud valitsuse vaenulikuks just nende suhtes, keda Eesti kõige enam vajab – noorte suhtes, kes tahavad töötada, õppida ja ise hakkama saada. Selle asemel, et langetada noorte tööturule sisenemise barjääre, on valitsus astunud samme nende võimaluste piiramiseks. Valitsuse loogika kohaselt tohivad 15-17-aastased noored töötada vaid kaks kuni kolm tundi päevas, mis tööandjate hinnangul muudab noorte palkamise sisuliselt mõttetuks ja lõikab läbi võimaluse saada sisulist töökogemust. See ei ole noorte kaitsmine, vaid nende tõrjumine tööturult ehk poliitiline otsus, mis süvendab töötust, soodustab varimajandust ja lükkab noorte majandusliku iseseisvuse edasi.

Keskerakonna Noortekogu näeb noorte seas süvenevat struktuurset töötust, mis rahvastiku vananemise taustal kujuneb otseseks ohuks riigi julgeolekule. Kuigi üldised makromajandusnäitajad viitavad haprale stabiliseerumisele, püsib tööealise elanikkonna kõige haavatavama osa – 16-26-aastaste noortegrupi – olukord kriitiline. Üha selgemalt ilmneb, et 1990. aastate lõpu oludest lähtuv maksusüsteem töötab täna Eesti tuleviku vastu, luues noortele ületamatuid tõkkeid tööturule sisenemisel. Keskerakonna Noortekogu on veendunud, et kosmeetiliste meetmete aeg on möödas. Me teeme ettepaneku otsustavaks rahanduslikuks sekkumiseks, mille eesmärk on esimese töökoha hinna radikaalne langetamine, sest see on ainus viis murda noorte töötuse ja väljarände nõiaring.

Keskseks elemendiks on sotsiaalmaksu diferentseerimine, mis Eestis on praegu keelavalt kõrge – 33%. Eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on noore, töökogemuseta inimese palkamine sellise maksukoormuse juures majanduslikult ebamõistlik. Teeme ettepaneku kehtestada alla 19-aastastele erisoodustus, vähendades nende puhul sotsiaalmaksu määra 33 protsendilt 13 protsendile. See määr ei ole juhuslik. 13% võimaldab säilitada panuse ravikindlustussüsteemi ja solidaarsuse tervishoiuga, vabastades samal ajal ajutiselt tööandja pensionikindlustuse osast töötaja eest, kelle pensioniperspektiiv ulatub aastakümnete taha. See muudab kooliõpilased ja kutseõppurid „kallist tööjõust“ atraktiivseks varaks ettevõtjatele, soodustades hooajaliste töö- ja praktikakohtade loomist. Praegustes oludes, kus automatiseerimine vähendab madala kvalifikatsiooniga töökohti, on võimalus saada esimene päris töökogemus enne 19. eluaastat määrava tähtsusega inimese tulevase konkurentsivõime jaoks.

Samas mõistame, et probleem ei kao täisealiseks saamisel. Seetõttu laieneb meie ettepanek ka 19-25-aastastele noortele: üliõpilastele ja noortele spetsialistidele. Selle riskirühma jaoks pakume välja mehhanismi „noore spetsialisti maksupuhkus“. Ettepaneku sisu on järkjärguline naasmine täismaksumäära juurde. Esimese kahe aasta jooksul pärast õpingute lõpetamist või esmakordsel täistööajaga tööturule sisenemisel fikseeritakse tööandja sotsiaalmaks 20% tasemel. Ülejäänud 13% kompenseerib riik.

Noortetöö liigne maksukoormus soodustab varimajanduse laienemist. Suur maksukiil surub noori „ümbrikupalkade“ tsooni või, mis on veelgi hullem NEET-kategooriasse (ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel). 2026. aasta alguse seisuga ulatuvad noorte tööturult eemalejäämisega seotud majanduskahjud sadadesse miljonitesse eurodesse aastas, arvestamata pikaajalist kahju oskuste kadumisest. Meie ettepanek on klassikaline nõudluspõhine stimuleeriv rahanduspoliitika. Tööjõu palkamise hinna alandamisega ei loo me üksnes töökohti, vaid sotsiaalseid tõusuteid. See on eriti oluline Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus noorte töötus on traditsiooniliselt kõrgem kui pealinnas. Sotsiaalmaksu vähendamine saab võimsaks regionaalpoliitiliseks tööriistaks, muutes kohaliku noore töölevõtmise investoritele atraktiivsemaks kui võõrtööjõu kasutamise või protsesside automatiseerimise.

Kriitikud võivad viidata võimalikule eelarvetulude vähenemisele lühiajaliselt. Need kartused põhinevad aga staatilisel majandusmudelil, mis ei arvesta dünaamilisi mõjusid.

Modelleerimine näitab, et tööturule sisenemise barjääri langetamine legaliseerib tuhandeid töökohti. Isegi 13- või 20-protsendiline maks reaalselt makstavalt palgalt toob riigikassasse rohkem tulu kui 33% olematult töökohalt või ümbrikupalgalt. Veelgi enam, varajane tööhõive kujundab töökultuuri ja maksude maksmise harjumust, mis tugevdab pikemas perspektiivis riigi rahalist jätkusuutlikkust. Me ei paku raha jagamist, vaid riiklike kunstlike takistuste eemaldamist, mis segavad noortel iseseisvalt teenida. See on Keskerakonna põhimõtteline erinevus: me usume iga inimese potentsiaali, mida tuleb avada, mitte maksudega lämmatada.

Selle reformi sotsiaalset mõju ei saa alahinnata. Töö ei tähenda ainult sissetulekut, vaid ka sotsialiseerumist, eneseväärikust ja vaimse tervise probleemide ennetamist, mille sagenemist oleme viimastel aastatel näinud. Võimalus teenida esimene palk suvel või leida pärast ülikooli kiiresti erialane töö ilma alandava „töökogemuse“ nõudeta parandab ühiskonna moraalset kliimat. See on ka otsene vastus demograafilisele kriisile: kindlustunne tuleviku suhtes ja varajane majanduslik iseseisvus on võtmetegurid pere loomisel ja laste saamisel. Me ei saa oodata sündimuse kasvu põlvkonnalt, kes on kuni 30. eluaastani sunnitud vanematest sõltuma, kuna ei leia väärikalt tasustatud tööd.

Hetkel, mil Eesti otsib uusi kasvumootoreid, on panus inimkapitali ainus õige strateegia. Meil ei ole suuri loodusvarasid. Meie ainus ressurss on inimesed. Selle ressursi maksustamine keelavate määradega selle kujunemise faasis on majanduslik enesetapp. Keskerakonna Noortekogu algatus kehtestada 13% määr alaealistele ja 20% noortele spetsialistidele on kõrge kordistava mõjuga investeering. See on samm maksukoguja riigist partneriks, kes jagab ettevõtjatega noorte palkamise riske ühise heaolu nimel.