Keskerakonna fraktsioon alustab läbirääkimisi teiste parlamendierakondadega saamaks toetust Riigikogu avalduse eelnõule “Euroopa Liidu energiapoliitika paindlikuma rakendamise vajadusest energiajulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks”, mille eesmärk on tagada Eesti elanikele taskukohane elekter.
“Jaanuarikuu elektriarved on paljudel majapidamistel ja ettevõtetel kordades kõrgemad. See on otseselt seotud tänase valitsuse rohepoliitikaga, mille tulemusel on elektrihind erinevate maksude ja tasudega kunstlikult kõrgeks aetud,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Meie eesmärk on juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi mõjule Eesti elektrihindadele, elanikkonna toimetulekule ning energiajulgeolekule ning teha ettepanek kaaluda ajutise ja erakorralise meetme rakendamist CO₂ kulude mõju leevendamiseks.”
Lauri Laatsi sõnul on parlamendi kohustus kasutada kõiki talle antud võimalusi selleks, et Eesti inimestele keerulises olukorras appi tulla. “Teeme ettepaneku kaaluda Eestis toodetud elektrile vähemalt 50-protsendilise CO₂ kulu vähendamise ajutist rakendamist. Selline meede võimaldaks leevendada CO₂ hinnast tulenevat survet elektri tootmiskulule ning vähendada börsihinda perioodidel, mil sisemaine tootmine kujundab turuhinda. Hinnanguliselt võiks see alandada elektri hinda ligikaudu 30–50 euro võrra megavatt-tunni kohta, mis annaks märgatava leevenduse nii elanikkonnale kui ka ettevõtetele ning aitaks suurendada energiaturu stabiilsust,” rääkis Keskerakonna saadik.
Lauri Laats juhtis tähelepanu, et Eesti energiatootmine erineb mitmest teisest liikmesriigist, kuna märkimisväärne osa juhitavast tootmisvõimsusest põhineb põlevkivil.
“Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise süsteemi kulud mõjutavad seetõttu otseselt kodumaise elektri tootmiskulu ning seeläbi ka elektri turuhinda,” märkis ta. Kõrged ja kõikuvad elektrihinnad on viimastel aastatel suurendanud majapidamiste ning ettevõtete kulukoormust, vähendanud konkurentsivõimet ning süvendanud sotsiaalset ebakindlust. Eriti haavatavad on madalama sissetulekuga leibkonnad ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks energiahindade tõus on muutunud tõsiseks toimetulekuriskiks.”
EELNÕU
Riigikogu Avaldus
Euroopa Liidu energiapoliitika paindlikuma rakendamise vajadusest energiajulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks
Eesti Vabariigi Riigikogu, lähtudes Eesti põhiseaduslikust kohustusest tagada riigi julgeolek ja rahva heaolu ning tunnustades Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika pikaajalisi eesmärke, pöördub Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga hinnata Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise süsteemi rakendamise mõju väiksematele ja geopoliitiliselt haavatavamatele liikmesriikidele.
Riigikogu tunnustab Euroopa Liidu püüdlusi keskkonnakaitse tugevdamisel ning kliimamõju vähendamisel. Samal ajal peab Riigikogu vajalikuks, et ühiste eesmärkide elluviimisel arvestataks liikmesriikide erinevat lähtepositsiooni, energiatootmise struktuuri ning julgeolekuolukorda. Eesti kui Euroopa Liidu idapiiril asuv liikmesriik seisab silmitsi eripäraste energiajulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse väljakutsetega, mis vajavad proportsionaalset ja paindlikku käsitlust.
Eesti Vabariigi Riigikogu pöördub Euroopa Komisjoni poole seoses Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise süsteemi mõjuga elektrihindadele, elanikkonna toimetulekule ja riiklikule julgeolekule. Käesolev pöördumine lähtub Eesti eripärast kui väikeriigist ja Euroopa Liidu idapiiri ääres paiknevast liikmesriigist, kelle energiajulgeolek ja sotsiaalne stabiilsus on lahutamatult seotud Euroopa Liidu üldise julgeolekuga.
Eestis on elektrihinnad püsinud tasemel, mis koormab ebaproportsionaalselt majapidamisi ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Paljudele elanikele on energiakulud muutunud tõsiseks toimetulekuohuks. Tegemist on probleemiga, mis mõjutab otseselt sotsiaalset sidusust ja avalikku usaldust Euroopa Liidu poliitika vastu.
Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi puhul omavad energia taskukohasus ja varustuskindlus ka selget julgeolekupoliitilist mõõdet. Kõrged ja kõikuvad elektrihinnad vähendavad ühiskonna vastupanuvõimet kriisiolukordades ning suurendavad haavatavust väliste mõjutuste suhtes. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 194 kohaselt peab liidu energiapoliitika muu hulgas tagama energiajulgeoleku ning soodustama energia varustuskindlust liikmesriikides. Samuti võimaldab ELTL artikkel 122 rakendada erandlikke meetmeid olukordades, kus liikmesriiki tabavad tõsised raskused, sealhulgas energiatarnetega seotud probleemid.
Lisaks tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikest 2, et liit peab austama liikmesriikide olulisi riiklikke funktsioone, sealhulgas riikliku julgeoleku tagamist. Eesti hinnangul on energiajulgeolek ja elektri taskukohasus praeguses geopoliitilises olukorras selgelt sellise funktsiooni osa.
Eesti energiatootmise struktuur erineb mitmest teisest liikmesriigist. CO₂ kulude kiire ja ühtne rakendamine Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kaudu avaldab ebaproportsionaalset mõju Eesti sisemaisele elektritootmisele, tõstes hindu ning suurendades sõltuvust impordist. See on vastuolus Euroopa Liidu strateegilise autonoomia ja energiajulgeoleku eesmärkidega.
Eeltoodust lähtudes taotleb Eesti Vabariigi Riigikogu, et Euroopa Komisjon kaaluks Eestile ajutise ja erakorralise meetme kehtestamist, mis võimaldaks vähendada CO₂ hinnast tulenevat koormust elektritootmisele. Konkreetse lahendusena teeb Riigikogu ettepaneku rakendada Eestis toodetud elektrile vähemalt 50-protsendilist CO₂ kulu vähendamist.
Riigikogu hinnangul on sellisel meetmel reaalne ja vahetu mõju elektri lõpphinnale. Arvestades Eesti põlevkivil põhineva elektritootmise keskmist heitmetegurit ning CO₂ hinna osakaalu elektri tootmiskulus, võimaldaks 50-protsendiline CO₂ kulu vähendamine alandada elektri börsihinda ligikaudu 30–50 euro võrra megavatt-tunni kohta (€/MWh) perioodidel, mil sisemaine tootmine mõjutab turuhinda. See tähendaks märgatavat leevendust nii majapidamistele kui ka ettevõtetele ning aitaks stabiliseerida kogu energiaturgu.
Eesti Vabariigi Riigikogu on veendunud, et Euroopa Liidu tugevus seisneb suutlikkuses rakendada ühiseid poliitikaid paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades liikmesriikide eripärasid ning tegelikke riske. Käesolev taotlus on kantud soovist tugevdada nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja julgeolekulist vastupanuvõimet.
————————————————————————————————————————————————————————————————————–
Seletuskiri Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu energiapoliitika paindlikuma rakendamise vajadusest energiajulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks“ eelnõu juurde
Käesoleva avalduse eesmärk on juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) mõjule Eesti elektrihindadele, elanikkonna toimetulekule ning energiajulgeolekule ning teha ettepanek kaaluda Eestile ajutise ja erakorralise meetme rakendamist CO₂ kulude mõju leevendamiseks. Avaldusega ei seata kahtluse alla Euroopa Liidu püüdlusi keskkonnakaitse tugevdamisel ega kliimamõju vähendamise vajalikkust. Selle eesmärk on tagada, et ühiste poliitikate rakendamisel arvestataks liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone, energiatootmise struktuuri ja julgeolekukeskkonda.
Eesti energiatootmine erineb mitmest teisest liikmesriigist, kuna märkimisväärne osa juhitavast tootmisvõimsusest põhineb põlevkivil. Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise süsteemi kulud mõjutavad seetõttu otseselt kodumaise elektri tootmiskulu ning seeläbi ka elektri turuhinda. Kõrged ja kõikuvad elektrihinnad on viimastel aastatel suurendanud majapidamiste ja ettevõtete kulukoormust, vähendanud konkurentsivõimet ning süvendanud sotsiaalset ebakindlust. Eriti haavatavad on madalama sissetulekuga leibkonnad ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks energiahindade tõus on muutunud tõsiseks toimetulekuriskiks.
Eesti kui Euroopa Liidu idapiiri riigi puhul on energiajulgeolekul selge riikliku julgeoleku mõõde. Taskukohane ja stabiilne energiavarustus on oluline ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja vastupanuvõime seisukohalt. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaselt peab liidu energiapoliitika tagama energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Samuti võimaldab ELTL artikkel 122 rakendada erakorralisi meetmeid liikmesriikide tõsiste raskuste korral. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb austada liikmesriikide olulisi riiklikke funktsioone, sealhulgas riikliku julgeoleku tagamist. Avalduse eesmärk on rõhutada, et energiahindade mõju Eestis ei ole üksnes majanduslik küsimus, vaid puudutab otseselt riigi julgeolekut ja ühiskonna stabiilsust.
Riigikogu teeb ettepaneku kaaluda Eestis toodetud elektrile vähemalt 50-protsendilise CO₂ kulu vähendamise ajutist rakendamist. Selline meede võimaldaks leevendada CO₂ hinnast tulenevat survet elektri tootmiskulule ning vähendada börsihinda perioodidel, mil sisemaine tootmine kujundab turuhinda. Hinnanguliselt võiks see alandada elektri hinda ligikaudu 30–50 euro võrra megavatt-tunni kohta, mis annaks märgatava leevenduse nii elanikkonnale kui ka ettevõtetele ning aitaks suurendada energiaturu stabiilsust.
Avalduse vastuvõtmine annab poliitilise signaali, et Riigikogu peab vajalikuks Euroopa Liidu energiapoliitika paindlikumat ja proportsionaalsemat rakendamist olukorras, kus kõrged energiahinnad mõjutavad otseselt Eesti sotsiaalset sidusust ja riiklikku julgeolekut. Tegemist on konstruktiivse ettepanekuga, mille eesmärk on tugevdada nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja julgeolekulist vastupanuvõimet, säilitades samal ajal pühendumuse ühistele kliimaeesmärkidele.