Reformierakonna „edu“ kibe vili: Eesti inimene on surutud säästma toidu ja tervise arvelt

Värske SEB uuring maaliib hirmutava pildi Eesti perede argipäevast. Samal ajal kui valitsuskoalitsioon räägib Exceli-tabelite korrastamisest, on tavaline Eesti inimene sunnitud tegema drastilisi valikuid – ellujäämiseks kärbitakse kulutusi toidulaualt ja, mis veelgi murettekitavam, ka omaenda tervise arvelt.

Tervelt 82 protsenti eestimaalastest on viimase aasta jooksul olnud sunnitud jahtima poodides sooduspakkumisi. See ei ole enam ammu „tark tarbimine“, vaid karm sundseis, kus iga sent on arvel. Norstati poolt läbi viidud küsitlus paljastab, et majanduslik surve on jõudnud punkti, kus enamik ühiskonnast peab oma põhivajadusi piirama.

Toidukorv jääb tühjemaks

Uuringu kohaselt valib 72 protsenti vastajatest toidukaupu märksa hoolikamalt kui varem. SEB kogumise ja investeerimise valdkonna juht Elisabet Visnapuu tõdeb valusat tõde: kui rahakott ei pea enam survele vastu, läheb esimesena löögi alla just toidulaud. Inimesed loobuvad esmalt harjumuspärastest toiduainetest ja otsivad odavamaid asendusi, kuni lõpuks jõutakse teatud toiduainetest täieliku loobumiseni.

„Kui valik on mugavuste ja toidulaua vahel, siis jääb kõigis vanuserühmades löögi alla just toidukorv,“ nendib Visnapuu.

See on märk süvenevast vaesusest, kus täisväärtuslik toit on muutumas luksuskaubaks, mitte inimõiguseks. Kui 52 protsenti inimestest on loobunud väljas söömisest, siis see ei mõjuta ainult perede elukvaliteeti, vaid suretab välja ka meie niigi raskustes olevat teenindussektorit.

Ohvriks on toodud tervis

Võib-olla kõige šokeerivam fakt uuringust on see, et iga neljas Eesti inimene (25%) on hakanud kokku hoidma tervishoiu arvelt. Olukorras, kus arstijärjekorrad on pikad ja visiiditasud tõusevad, on inimesed sunnitud ravimeid või arstivisiite edasi lükkama, et osta leiba ja maksta ülikõrgeid kodukulusid. See on „säästmine“, mille eest maksame tulevikus ränka hinda rahva tervise halvenemise ja suuremate ravikuludega.

Auto pole luksus, vaid sundus

Huvitaval kombel on Eesti inimene viimase hetkeni truuks jäänud oma autole – vaid 16 protsenti on vahetanud sõiduvahendi ühistranspordi vastu. Põhjus on lihtne ja valitsusele ebamugav: paljudes Eesti piirkondades on isiklik sõiduk ainus viis üldse tööle, poodi või arsti juurde pääseda. Ühistransport on kas olematu või ebamugav, jättes maapiirkondade elanikud sundseisu.

Mille arvelt eestimaalased kokku hoiavad?

• 82% otsib sooduspakkumisi

• 72% valib toidukaupu hoolikamalt

• 52% hoidub väljas söömisest

• 45% ostab vähem riideid ja jalatseid

• 25% säästab tervishoiu pealt

Kes vastutab?

Tervelt pool vastanutest on loobunud suurostudest ja pea kolmandik reisimisest. Inimeste elujärg on selges langustrendis. Samal ajal kui Kristen Michali juhitav valitsus tegeleb maksutõusude ja uute koormiste väljamõtlemisega, peab tavaline maksumaksja vaatama, kuidas üldse kuu lõpuni välja tulla.

Kas see ongi see „kindlates kätes“ Eesti, kus toidulaud ja tervis on muutunud kärpimisobjektideks? On viimane aeg, et riik hakkaks tegelema inimeste toimetulekuga, mitte ei vaataks kõrvalt, kuidas rahvas poodides kollaseid silte jahib ja tervist hävitab.

Kn