Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6 protsenti; eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4 protsenti ja teenused 3,8 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile.
Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2-protsendine, transpordi seitsmeprotsendine ja tervishoiu 11,7-protsendine kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 5,6 protsenti langenud,“ rääkis Veski.
Aastaga on värske või külmutatud liha hind tõusnud 9,2 protsenti, šokolaadil 12,2 protsenti ja kohvil 14,2 protsenti. Või hind on langenud viis kuud järjest, olles märtsis 24,9 protsenti odavam kui aasta tagasi samas kuus.
Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tarbijahinnaindeksit enim elektri 14,1-protsendine hinnalangus ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6-protsendibe odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid diislikütuse 26,8-protsedibe ning bensiini 14,2-protsendine hinnatõus.
Toidukaupade kuise hinnalanguse taga on peamiselt köögivilja 2,6-protsendine, kohvi 6,1-protsendibne ning või 13,3-protsendine odavnemine.