Eesti riigieelarvest jäi eelmisel aastal kulutamata suunajärgne 1,75 miljardit eurot. Sellest hoolimata väidab rahandusministeerium, et vaba raha tegelikult ei ole. Riigikontroll taunib eelarve ülesehitust, nimetades seda kodanikele mõistetamatuks peitusemänguks.
Nagu vahendab ajaleht Postimees, selgub kevadisest riigieelarve täitmise kokkuvõttest, et ministeeriumidel ja riigiasutustel jäi eelmisest aastast üle astronoomiline summa – 1,75 miljardit eurot. Samal ajal kui valitsus pigistab maksutõusude ja uute koormistega Eesti inimestest ja ettevõtetest viimast, selgub karm tõde: sadu miljoneid eurosid on maksumaksja taskust välja väänatud täiesti ilmaasjata, sest riik ei suuda või ei oska seda etteantud aja jooksul ära kulutada.
Ministeeriumide peidetud puhvrid ja CO2-raha
Kõige suurem eelarveülejääk laiub kliimaministeeriumis, kus jäi kasutamata tervelt 0,8 miljardit eurot. Ministeerium õigustab seda väitega, et tegu on laekunud CO2 kvoodikaubanduse tuluga, mis on tulevikus ette nähtud suursurveprojektidele nagu Rail Baltic.
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurd aga kinnitab, et sellist vaba raha, mida saaks kohe uute vajaduste katteks suunata, justkui polegi. Suurim osa jääkidest on seotud välistoetuste ja tuludest sõltuvate vahenditega, millele on ametnike sõnul „käpp peale pandud“, kuid mis reaalsuses ootavad ikkagi oma järge.
Avalikuks saladuseks on ka asutuste juhtimise kirjutamata reegel: igaks juhuks küsitakse riigieelarvest alati rohkem raha kui tegelikult vaja läheb. Kui hankeid vaidlustatakse või projektid venivad, jäävad need miljonid aastateks süsteemi ringlema, ilma et lihtsurelikul või isegi parlamendisaadikul oleks sellest selget ülevaadet.
Riigikontroll: Eelarve on muutunud peitusemänguks
Riigikontrolör Janar Holm ei hoia kriitikat tagasi. Tema sõnul on riigieelarve aruandlus tasemel, kus on väljastpoolt sisuliselt võimatu tuvastada, millisteks tegevusteks ministeeriumidel raha tegelikult jagub ja mis on jäänud tegemata.
„Praeguse eelarve puhul on väljastpoolt üsna võimatu näha, millisteks tegevusteks ministeeriumidel raha on ja millisteks mitte. […] Riigieelarve tegemine meenutab järjest rohkem peitusemängu,“ nendib Holm Postimehele antud intervjuus.
Riigikontroll kritiseerib teravalt ka olukorda, kus detailse ülevaate asemel liigitatakse tohutud summad väheütleva ploki „muud kulud ja amortisatsioon“ alla, kus jääk on paberite järgi suisa kolm miljardit eurot.
Keskerakonna seisukoht: Rahvas vajab läbipaistvust, mitte maksuorjust
Keskerakond on seisukohal, et olukorras, kus riik vaevleb pikaajalises majanduslanguses ning inimesed vaesuvad, on lubamatu hoida miljardeid eurosid ministeeriumide eelarveridadel kinni puhtalt vigase planeerimise ja bürokraatia tõttu.
Kui riigil jääb üle 1,75 miljardit eurot, kuid samal ajal raiutakse raudse järjekindlusega läbi uusi makse (nagu koormav automaks ja täiendavad tulumaksutõusud), on tegemist valitsejate täieliku saamatusega. Eelarveprotsess tuleb teha läbipaistvaks ning lõpetada olukord, kus maksumaksjat kooritakse igaks juhuks „puhvrite“ kogumiseks, mida ministeeriumid ei suuda isegi sihtotstarbeliselt käiku lasta.
Algallikas: Liina Laks, Sander Silm, „Eesti riigis on järsku sadu miljoneid üle jäänud – kuidas?“, Postimees.