Valimised on kunst, mille abil hoitakse inimesi toppimast nina asjadesse, mis tegelikult neile kuuluvad. See mõttetera ilmestab kahe tooli seaduse mõju kohaliku võimu kujunemisele ja elluviimisele Pärnus, kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks Postimehe arvamusloos.
Kohalik võim moodustab meie vabaduse selgroo. Põhiseaduse järgi seob just kohalik omavalitsus riigi kodanikkonnaga. Kohalikku võimu tugevdades kindlustame demokraatiat. Ja vastupidi – kohaliku võimu keskvõimuga ühendamine vähendab riigi ja kodanike vahelist usaldussuhet.
Topeltmandaat ehk kahel tooli istumine oli keelatud alates 2005-2017 ehk kolm valimistsüklit. 2017. aastal taaslubati kahel toolil istumine.
Kuidas on üheksa aastaga topeltmandaadi lubamine mõjutanud kohalikku elu?
Toompea kogemusega inimesed pidid ehitama “silla” riigi ja kohaliku tasandi vahel ning tooma volikogudesse stabiilsust ja asjatundlikkust.
Vaatame siis Pärnu näitel, kuidas on Riigikogu liikmete lubamine kohaliku võimupiruka küpsetamise juurde loonud stabiilsust.
Praeguse segaduse (tüli?) põhjus on selles, et valimisliidust Südamega Pärnu võrsunud linnapeale tehti ettepanek kandideerida Riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas.
Vastutasuks lubas Keskerakond, et Kristel Voltenberg oleks linnapea ka ajal, mis koalitsioonilepingus oli ette nähtud EKRE-le. Kristel Voltenberg ütles ei ja tulemusena näemegi linnavõimu pragunemist.
Kas see on kohaliku elu küsimus, mille lahendamisest (suve)pärnakate elus midagi paremaks läheb?
Ei. Selle nimi on kohaliku tasandi parteistumine.
Paraku mitte väärtuspõhisuse, vaid võimutehnoloogilises võtmes.
Kui volikogudes istuvad saadikud, kelle fookus on riigipoliitikas ja kohaliku (mõju)võimuga kauplemises, siis ei saa rääkida sisulisest kohaliku elu juhtimisest, vaid kohalike positsioonide parteilisest “haldamisest”.
Sellepärast olen üle kahekümne aasta seisnud vastu kohaliku poliitika parteistumisele.
Pärnu, Narva ja eelmise suve tsirkus Tallinnas kinnitab mu arvamust, et Riigikohus eksis 2017 aastal, kui luges kahel tooli istumise põhiseaduspäraseks: “Sellest, et Riigikogu liige kasutab oma mandaati parlamendis kogu rahva esindajana, ei saa järeldada, et ta peaks langetama omavalitsusüksuse volikogusse kuuludes otsuseid vastuolus kohalike huvidega.”
Mihhail Kõlvart ja Andrei Korobeinik on korduvalt avalikult kritiseerinud kahel tooli istumist võimaldavat seadust.
Kas oleks palju loota, et Keskerakonna üheks valimislubaduseks Riigikogu valimistel saaks Riigikogu liikmetel topeltmandaadi keelustamine?
Sellest võidaks Pärnu kindlasti enam, kui Kristel Voltenbergi kangutamisest.
Milline erakond sellest südasuvisest Pärnu kauplemisest kõige jämedama vorsti tõmbab? Polegi nii tähtis, sest mäng ei käi pärnakate huvides.
Poliitika on kunst. Kunst, see on ausus, loovus ja stiil.
Kui palju me seda täna Pärnu linnavõimu kujundamisel näeme?
BNS
Osa Riigikogu poliitikuid ei tee midagi saavad vaid raha ei võta osa ustungitest. Neid kes õigesti ja hoolivalt räägivad ei võeta kuulda. Valitsus ei tegutse meie rahva huvides.
Ega sellest nn.riigikogust mingit tolku enne saa olema kuni ei kehtestatta seaduslikke valimisi,muu jutt on lihtsalt loba.Samuti võiks ära kaotada igasugused kuluhüvitised sest neil on niigi head palgad ja peaksid hakkama saama küll kui raha maha ei joo või maha ei mängi.Kokkuvõtvalt ütleks seda,et tuleb hakata Eesti Vabariigi Põhiseadust täitma,alles siis saaks öelda,et on olemas Eesti Vabariik.
Kui oled valitud Riigikokku siis istu seal ja tee tõõd Muidu jõlgud asjata kohalikus asjaajamises nagu viies ratas vankri all Aga veelgi mõistmatu on Brüsseli tegelaste sebimine kohalikus poliitikas Neil nagu polekski Europarlamendis midagi teha Ikka lennukiga siia ja tagasi Nagu üliinimesed Nende tegemistest Brüsselis me ei tea Erandiks vaid Madisson kes oma tõõst ka aru annab