Suhtekorraldaja Janek Mäggi rääkis Kuku raadios, et kui kümme aastat tagasi peeti sisukaid presidendidebatte, siis praegu tundub, et tõsiselt võetavatest kandidaatidest ei taha keegi presidendiks saada.
Janek Mäggi meenutas, et kui ta osales kümme aastat tagasi Siim Kallase kampaanias, siis oli palju kandidaate, tugev polariseerumine ning selged leerid. Nüüd on aga tema sõnul vastupidi. “Praegu on selline tunne, et keegi ei tahagi tõsistest kandidaatidest presidendiks saada”.
Ta võrdles praegust olukorda lavakunstikateedri sisseastumiseksamitega, kus kõigilt justkui küsitakse, et kas sa oskad laulda, loe luuletust, tantsi, aga lõpuks selgub, et tegelikult ei sobi keegi.
Mäggi rõhutas, et esmalt peab presidendikandidaat meeldima 101-le riigikogu liikmele ja see, kas ta rahvale meeldib, on teisejärguline. Riigikogu toetust on aga tema arvates väga keeruline saada, sest iga poliitiline tegutseja on paratamatult kellegagi konflikti sattunud või midagi öelnud, mis kellelegi ei meeldi.
Kommenteerides praegust seisu sõnas Mäggi, et ainukene kandidaat, kelle ühiskond ja ka riigikogu alla neelab, on Ülle Madise. Ta lausus, et tema isiklikult loodab, et Madise saab presidendiks.
Mäggi tõi põhjendusena välja asjaolu, et riigikogu ja valitsus eelistavad inimesi, keda nad ise hästi tunnevad ja Madisel on õiguskantslerina osalenud aastaid valitsuse istungitel, nagu ka Alar riigikontrolörina. “Seetõttu on sellest ringist väljaspoolt väga keeruline presidendiks saada, sest riigikogu liikmed ei tea, kuidas tundmatu inimene ametis käituma hakkab.”
Vastates küsimusele, kui sõltumatult riigikogu liikmed üldse mõtlevad ning kui tugev on parteide käsk, lausus Mäggi, et erakonnad on seestpoolt palju amorfsemad kui väljast paista. “Suur osa inimesi tegutseb erakonnas vabatahtlikuna, neil on väga erinevad vaated ja partei pealiin pole sugugi nii ühtne,” rääkis Mäggi. Ta tõi näiteks Reformierakonna sees kõlanud eriarvamused rahandusministrite Aivar Sõerdi ja Mart Võrklaeva varasemate väljaütlemiste kohta.
Rääkides suhtekorralduse rollist praegustel presidendivalimistel, ütles Mäggi, et talle tundub, nagu ei tegeleks praegu ükski tõsisem suhtekorraldaja presidendivalimistega.
Hinnates presidendiameti sisulist poolt, lausus Mäggi, et avalikkusele näib see amet palju ahvatlevam, kui ta tegelikult on. Palk ei ole tema sõnul võrreldes ministrite ja riigikogu komisjonide esimeestega midagi erakordset, töö on aga ebamugav, kuna presidendiga tahavad kohtuda väga paljud, kõik ootavad abi, mida tegelikult pakkuda ei saa ning pidevalt kritiseeritakse kõnesid, kuigi teised riigipead ütlevad sarnaseid asju. “Ma ei arva, et see on lihtne töö.”
Kui jutuuks tuli see, kas inimesed üldse tahavad presidendiks saada, ütles Mäggi, et tahtjaid on kindlasti. “Eestis on kindlasti 1000 inimest, kes tahavad väga presidendiks saada.” Ta märkis, et Eestis ongi umbes 1000 presidenti – spordiliitude ja erialaliitude juhid. Ta selgitas, et on ise olnud 25 aastat kabeliidu president, kuid peab seda vabatahtlikku juhtimistööd erakordselt vastikuks, sest kõik kritiseerivad, ise midagi tegemata.
Mägi hinnangul pole presidendivalimistel vaja kandidaatide vahelist debatti, vaid pigem seda, et ajakirjandus aitaks aru saada, mis inimestega on tegemist. “Tuleb uurida, kas kandidaadil on päriselt mõtteid ja mõtteselgust ja kas ajuaparaat töötab.” Ta sõnas, et Eesti avalikus elus on väga palju inimesi, kellel ei ole ühtegi mõtet, aga kes kogu aeg räägivad.
Lõpetuseks, ütles Mäggi, et kui Ülle Madisele tehakse ettepanek ja tal on võimalik hääled kokku saada, peaks Madise kindlasti kandideerima. Samas märkis ta, et midagi katastroofilist ei juhtu ka siis, kui lõpuks kerkib esile hoopis mõni ootamatu uus nimi.