Kui üldiselt tulevad majandusest viimasel ajal positiivsed sõnumid, siis töötleva tööstuse kolmapäeval avaldatud andmed on pigem murettekitavad, tõdeb Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
“Viiendat kuud järjest näeme tootmismahtude langust, kusjuures langus süveneb. Mais oli töötleva tööstuse maht aastavõrdluses -3,5 protsenti ja juunis oli see aastavõrdluses -5,3 protsenti,” tõi Eamets esile.
Kui suvel on näiteks elektritootmine väiksem, on see Eametsa sõnul ka loogiline, sest õues on valge ja toas soe. “Suurte ja tööjõumahukate valdkondade miinus ei saa aga kuidagi olla seotud sesoonsete teguritega. Võtame näiteks mööblitööstuse, kus mahud vähenesid 19,5 protsenti, või puidutööstuse, kus langus oli kaks protsenti. Suvi peaks olema ju kõige kibedam ehitusaeg, ehk puidutööstus peaks saavutama oma rekordmahte. Järelikult ei ehitata piisavalt või ehitatakse asju, kus puitu nii palju vaja ei ole — näiteks teid, viadukte ja muldkehasid,” ütles Eamets.
“Samuti on väga pikalt olnud miinuses toidutööstus, eriti piimatööstus, kus nägime positiivseid numbreid viimati aasta tagasi. Ometi on meie piimatootmise tingimused ühed maailma parimad. Miinuses on ka metalltoodete tootmine ning arvuti- ja elektroonikatööstus. Viimane sõltub muidugi üksikutest suurtest tarnetest: kui aasta tagasi juunis oli mõni suurem tehing, ei saagi selle aasta ühe kuu näitajad väga kõrged olla,” jätkas Eamets.
Kui üldine toidutootmine oli miinuses, siis lihatööstusel läheb praegu hästi — kasv aastavõrdluses on 9 protsenti. Kui vaadata lihatööstuse üldist mahuindeksit, oli see nii kõrge viimati 2022. aasta augustis ehk praktiliselt neli aastat tagasi, märkis Eamets.
Samuti näitab Eametsa sõnul suuri kasvunumbreid mäetööstus ja põlevkivi kaevandamine, sest kõrge naftahind on teinud põlevkiviõli tootmise tasuvaks. “Vaadates, kuidas naftahind maailmaturul üles-alla hüppab, tuleb neid kasumlikke kuid ilmselt veel,” ütles Eamets.
“Tulenevalt sesoonsusest näitas suurt kasvu ka turbatööstus, iseasi, kui palju meil seda Eestile spetsiifilist tööstusharu üldse enam järele on jäänud. Turbatootmine on ehe näide sellest, kuidas „rohetiiger“ on ühe meie traditsioonilise tootmise nahka pistnud,” märkis Eamets.
Tema sõnul läheb hästi ka ettevõtetel, mis tegelevad farmaatsiaga ning ravimite tootmisega – kasv on tervelt 40 protsenti. Veel läheb hästi väikelaevade ja haagiste tootmisel, aga siin on jälle sama lugu: ühe või mitme suurema tellimuse valmimine võib kuiseid näitajaid märgatavalt kergitada. Kenasti oli plussis metallitootmine, kus on kasv 19 protsenti.
“Kokkuvõttes võib öelda, et töötleva tööstuse üldpilt teeb murelikuks, sest mitmed suured valdkonnad, kus on hõivatud palju inimesi (toidutööstus, puidutööstus, mööblitööstus ja nii edasi), on raskustes. Kui siin lähikuudel pilt paremaks ei lähe, hakkab mahtude vähenemine avaldama mõju ka töötusele, mis on seni püsinud kenasti languskursil,” lisas Eamets.
BNS