Valli Veigel, Eesti Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatuse liige
Facebook küsib, millest ma mõtlen. Nüüd siis istun ja mõtlen, et millest ma siis päriselt mõtlen. Tulemuseks hämmastav asjaolu, et kogu nädala olen otse või kaudselt mõelnud poliitikast, täpsemini sellest, kuidas me oma riigi juhtimisega oleme jõudnud paika nimega Alice Imedemaal. Kõik on justkui “päris”, tegelikult….?
Esimese vopsu selle vooru mõtisklusteks sain möödunud laupäevasest Postimehest, mille tõttu hakkas peas keerlema mälestus ühest kauge aja koolipoisist, kes leiutas sõna “umbluu”. Lõplikult selge näite selle sõna tähendusest andis artikkel meie tervise/sotsiaalministri pr Jolleri sulest, kes surmtõsiselt ja loogiliselt tegi meile selgeks, et rahapuudust Tervisekassas ei ole ega tule niipeagi ja meetodid selleks olid, nagu madu neelaks oma sabaotsa. Igatahes rääkis minister veendunult ja targal toonil.
Teine tugev tegija samal kõrgusel on lugupeetav (nüüd juba endine) kaitseminister. Tema stiiliks ei ole niivõrd umbluu kui kõrgetasemeline HÄMA. Rääkida Eesti rahva ees kaunilt ja rahulikult, et pole me kaitseasjanduses hullu midagi, kõik on kontrolli all ja lihtsalt igaks juhuks on püünele toodud ka prokuratuur, kuigi asi laheneb iseenesest, sest “minister võttis ju poliitilise vastutuse”.
Pikaajalise kroonilise mõttevaba tegutsejana hiilgab veel üks minister – loomulikult on selle stiili suurmeister haridusministeeriumi “rooli” juures. Nüüd on siis pingsa reformeerimise möllus leitud järsku koolikohata kaugelt üle tuhande üheksandiku – suuremjagu neist ilmselt päästva 18. sünnipäeva eelikud.
Minu nõrk mõistus muidugi haridusmaastiku kõigi kõrbemiste ravimiseks nõu ei leia, kuid selles viimases hädas oleks ju lahenduseks lihtne abinõu: need 1300 paari mitterahuldava hindega põhikooli lõpetajat võinuks ju lihtsalt istuma jätta. Äkki suudaksid oma “2”-d ära parandada ja riigil ka kohe kergem – langeks ära uue, nn tasendusõppe organiseerimine.
Ja kui kaunilt ometi algas selle ministri ametisse saamine: pikk plaan, personaalne riik, nulleelarve, meie teeme teisiti (sest lahendus on lihtne – tuleb leida lahendus).
Presidendi vodevilli jätaksin praegu puutumata, sest ei taha haavata paljude inimeste õrnu tundeid.
Selle kõige foonil (mis on ju siinkohal märgituna ainult tolmukübe kogu p..as, kuhu meid on veetud) jääb küsimus… Jah, mis see küsimus võiks küll olla?
Tänud arvamuse avaldajale!Meeldiv on lugeda elukogenud,targa inimese tähelepanekuid meie esivanematelt pärandatud eestlaste kodumaa kurvast saatusest EV Taasiseseisvumisest saati.Meil vohab vale iga võimu tasandil ja ei ole sellest vaba ka see juutide ristiusk,kus muinastegelane Jeesus Kristus tähendab -juudi rahvust,keda kullatud tornidega templites käiakse kummardamas.Selgituseks võiks tuua eeposes Kalevipoeg,kelle all mõeldakse ka Eesti rahvust aga tema kummardamine jääb kahjuks 1917-1940 a.vahemikku või siis eestlaste muinasaega mis kestis kuni1227 a. kui ristirüütlid maa vallutasid.Ajasid eestlased välja Taara-Hiiest,võeti ära maa,varandus ja vabadus,suruti tule ja mõõgaga ristiusku,kitsasse kirikusse,piinati julmalt ja põletatti nõidadeks-ketseriks kutsutuna tuleriidal…..