Kasvavate kütusehindade leevendamiseks peab vähendama kütuseaktsiisi ja langetama kütuse käibemaksu. See ei ole ainult poliitilise valiku küsimus, vaid inimeste ja ettevõtete toimetuleku ning majanduse elavdamise küsimus.
Hoiatasin juba kevadel, et isegi kui Hormuzi väina kriis laheneb, siis selle kriisi mõjud on pikemaajalised. Tänaseks ei ole Hormuzi väinas toimuv lahendust leidnud ning tulemus on käes – kütusehinnad tõusid üle 2 euro juba mitu kuud enne talvehooaja algust. Talvel on oodata ka kütte- ja elektrihinna kasvu. Lisaks inimeste üldisele toimetulekule tekitab see lisakulusid ka ettevõtetele ning kasvatab kaupade hinda lõpptarbijale.
Kuna energiakriis ei ole tänases maailmas ootamatute asjaolude erandlik kokkulangemine, vaid pigem pikaajaline ja pidev seisund, siis peavad valitsusel olema valmis stsenaariumid hinnatõusude leevendamiseks, et neid saaks koheselt rakendada. Seega praegu toimuv ja eeloleval talvel süvenev kriis ei tohiks olla kellelegi uudiseks – riik pidi selleks olema valmis juba mitu kuud tagasi. Pakkusime Keskerakonnaga kevadel ka lahendusi kütusehinna stabiliseerimiseks, nagu seda on teinud sellised riigid, kes vaatavad Exceli tabelist kaugemale ja suudavad teha elementaarseid prognoose.
Kütuse hinnatõusu saab riik kompenseerida nii kütuse käibemaksu kui ka kütuseaktsiisi langetamisega, sest täna moodustavad need maksud näiteks diisli puhul 40% hinnast.
Hetkel maksab diislikütus 2,1 € liiter, millest 0,41€ moodustab käibemaks ja 0,428€ aktsiis. Kui aktsiisi suurus on sama suur sõltumata hinnast, siis käibemaksu summa kasvab koos kütusehinnaga ning seetõttu ei oleks kütuse käibemaksu langetamine ka suur koormus riigieelarvele – praeguse kõrge kütusehinna korral saaks riik teenida ka käibemaksu protsendi langetamise järel mõistliku summa igalt liitrilt – madalam käibemaks aitaks seda kõrge kütusehinna tõttu kõrgustesse tõusnud käibemaksusummat normaliseerida.
Kui täna langetada kütuse käibemaks 24% pealt 13% peale, siis teeniks riik iga liitri pealt 22 senti käibemaksu. See oleks jätkuvalt oluliselt rohkem kui aastal 2020, mil käibemaks oli 20%, diisliliiter maksis 1 euro ja riik sai iga liitri pealt 17 senti. See, et riik korjab täna kütuse käibemaksu 41 senti ehk ligi kaks ja pool korda rohkem kui aastal 2020, ei ole põhjendatud ega rahvale jõukohane.
Samuti tuleks ühe meetmena kaaluda kütuseaktsiisi langetamist. Eestis on diisliaktsiis 0,428 €/liiter, mis on oluliselt kõrgem kui Euroopas lubatud miinimum (0,33 €/liiter). Kuna aktsiis lisatakse liitrihinnale enne käibemaksu arvutamist, siis jaetarbija jaoks on aktsiisi hinnamõju veel käibemaksu võrra suurem. Seega, langetades kütuseaktsiisi 0,098 euro võrra, langeks tegelikult kütuse lõpphind jaetarbija jaoks 0,122 eurot ehk teisisõnu, lisaks aktsiisile langeks 1 sendi võrra ka kogukäibemaks.
Sisuliselt on kütuseaktsiisi näol tegemist automaksuga, aga tuletan meelde, et lisaks aktsiisile maksavad Eesti autoomanikud juba teist aastat ka Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 poolt kehtestatud mootorsõidukimaksu, mis on lisaks autoomanike olukorrale kahjustanud tõsiselt kogu automüügisektorit. Riigimehelik oleks tunnistada selle maksu ebaõnnestumist ning tühistada see juba enne valimisi.
Kokkuvõttes – langetades kütuse käibemaksu 13%ni ning ka aktsiisi lubatud 0,33ni, oleks meil võimalik 2,1-eurone diislihind langetada praegu ligikaudu 1,8 euroni. Riik teeniks igalt kütuseliitrilt sellisel juhul 0,33€ aktsiisi ning 0,21€ käibemaksu. Tuleb kindlasti tühistada ka automaks.