2025/26. õppeaastal oli Eestis 6830 alushariduse, 17 534 üldhariduse ja 2066 kutsehariduse õpetajat, tõi statistikaamet esile esmaspäevase õpetajate päeva puhul.
Alushariduses on õpetajate arv viimase viie aastaga vähenenud rohkem kui tuhande võrra ehk 1186 võrra.. Võrdluseks: 2020/21. õppeaastal oli alushariduse õpetajaid 8016.
Üldhariduses on õpetajate arv aastate jooksul kasvanud: näiteks 2015/16. õppeaastal oli üldhariduse õpetajaid 2025/26. aastaga võrreldes 3125 võrra vähem.
Õpetajatest 86 protsenti on naised ja 14 protsenti mehed. Eelnevalt toodud kolme õppeastme võrdluses oli meeste osakaal kõige väiksem alushariduses, vaid 1,5 protsenti. Kõige rohkem on meesõpetajaid kutsehariduses, 40,7 protsenti. Üldhariduse õpetajate seas oli mehi 15,6 protsenti.
Vanuse järgi on 23 protsenti õpetajatest 60-aastased ja vanemad, üheksa protsenti õpetajatest on nooremad kui 30-aastased. 24 ptotdenti õpetajatest on 40-ndates ja 25 protsenti 50-ndates eluaastates.
Keeleõpetajaid oli 2025/26. õppeaastal ligi 7000, neist eesti keele õpetajaid oli umbes 4000. Inglise keele õpetajaid oli üle 2200, vene keele õpetajaidoli üle 1100. Matemaatikaõpetajaid oli 2025/26. õppeaastal 3530, klassiõpetajaid 2560.
Harjumaal töötab 44 protsenti alushariduse, 45 protsenti üldhariduse ning 39 protsenti kutsehariduse õpetajatest. Õpetajate arvult järgneb Tartumaa, kus töötab 16 protsenti alushariduse, 13 protsenti üldhariduse ja 19 protsenti kutsehariduse õpetajatest.
Üldkeskhariduses õpib 13,9 õpilast ühe õpetaja kohta.
Õppejõude ehk õppetööga tegelevaid akadeemilisi töötajaid oli 2025/26. õppeaastal 5121. Neist 1196 olid professori ametis. Õppejõududest 52 protsenti olid naised, professorite seas oli naisi aga alla poole ehk 39 protsenti.