„Pööbel rõõmutseb“ – nii iseloomustas Keskerakonna avaürituselt väljunud tervitaja koridoris oma tuttavat. Seda ütles mulle hiljem mind koridoris oodanud elukaaslane.
Saali kogunenud inimesed olid täis ootust ja valmidust viia oma tegevus Rahvarindest uude erakondlikku kvaliteeti. Kuidas täpselt, oli kindlasti paljude jaoks üpris ähmane, kuid oli arusaam, et erakondade tegevus on Eestis parlamentaarne poliitiline realism. Samas Rahvarinde tegevus jätkus ja Keskerakond ning Rahvarinne toetasid teineteist poliitilistes suundumustes. Olen tihti mõelnud antud aastatel toimunule. Kas Rahvarinde tegevuse jätkuv toetamine ja isegi Keskerakonna juhtkonna poolne soov juhtida samas ka Rahvarinnet oli ikka jätkusuutlik tegevus?
Viljandimaal tegutsenud Keskerakond oli väga tegus ja osales nii erakonna erinevate põhikirjaliste dokumentide ja sümboolika väljatöötamisel, kui erakonna erinevate tegevuste põhistamisel. Keskerakonna Viljandimaa osakonna „ nn. demokraatlik tiib“ eesotsas kirjanik Vello Lattiku ja antud kirjatüki autoriga, oli tihti erakonna juhtkonna „vaikiva“ pealiiniga vastuolus. Olen kindel, et Viljandimaa Keskerakondlased andsid tollal palju kaasa erakonna demokraatlikule arengule.
Usun, et Eesti Keskerakonnal on jätkuvalt oluline osa Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisel läbi aegade, potentsiaali olla jätkuvalt Eesti ühiskonna ühendajaks ja tervemõistusliku tegevuse edendajaks nii majanduses kui elukeskkonna hoidmisel.
Peeter Rahnel
Eesti Keskerakond
Asutajaliige