Eelmisel nädalal hääletas Strasbourgis paiknev Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Venemaale liikmestaatuse taastamise poolt, mis oli neilt pärast sündmusi Ukrainas 2014. aastal ära võetud. Eesti ja mitme Ida-Euroopa riigi parlamendidelagatsioonid seda ei toetanud ning lahkusid protesti märgiks enneaegselt istungilt.
Eesti otsib koostöös sarnaselt mõtlevate riikidega võimalusi, kuidas reageerida ENPA otsusele taastada Venemaa õigused selles. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab leidma ka partnereid, kellega me ühtemoodi mõtleme ja käitume. „Antud juhul ma näen kõige tugevamat seost Balti riikide vahel,“ märkis Ratas ja kinnitas, et Eesti parlamendiliikmed käitusid Strasbourgis kohaselt, kuid ta soovib siiski dialoogi jätkumist.
„Selge on see, et Venemaa rikub jätkuvalt rahvusvahelist õigust ja meie hinnangul need alused, mis olid 2014. aastal, kui Venemaa hääleõigus peatati, ei ole mitte kuidagi ära langenud. Nagu viimasest hääletusest teame, siis kaks kolmandikku ehk selge enamus leidis, et Venemaa vastu saab nüüd algatada monitooringumehhanismi ja taastas Venemaa hääleõiguse,“ tõdes peaminister.
Hoolimata Ukraina, Balti riikide, Poola ja Suurbritannia tugevast vastuseisust, toetasid Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki esindavad 118 parlamendisaadikut Venemaale loa andmist saata assambleele delegatsioon. Venemaa hääleõiguse taastamisele hääletas vastu 68 ENPA liiget ja 10 jäi erapooletuks. Ukraina, Poola, Leedu, Läti, Slovakkia, Eesti ja Gruusia saadikud teatasid seepeale, et lahkuvad ENPA istungilt.
ENPA teatas pärast hääletust lühiavalduses, et jääb pühendunuks dialoogile kui püsivate lahenduste leidmise vahendile ja kutsus Venemaad täitma mitut assamblee hiljutist soovitust, nagu Ukraina meremeeste vabastamine, koostöö reisilennuki MH17 allatulistajate õigusemõistmise ette toomisel ning meetmete rakendamine seksuaalvähemuste õiguste rikkumise lõpetamiseks Venemaal, eriti Tšetšeenias. Assamblee vastuvõetud resolutsioonis märgitakse, et ENPA on koht, kus Venemaad saab organisatsiooni väärtuste ja põhimõtete alusel vastutusele võtta. Vene delegatsioon teatas pärast hääletust, et jätkab 33 miljoni euroni ulatuva liikmemaksu tasumist ja maksab organisatsioonile ära ka alates 2017. aastast liikmemaksu tasumata jätmisest tekkinud võla.
Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast. On arusaadav, miks ka Moskva soovib olla Euroopas laua ääres, mitte ainult menüüs, nagu on väljendanud Eesti president Kersti Kaljulaid, kes samuti protestis sotsiaalmeedia vahendusel ENPA otsuse vastu.
ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 70 aastat tagasi. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.
Aivar Jarne