Möödunud nädalal avati paljude inimeste kaasaelamisel Mustvee vallas Kasepääl Peipsimaa Muuseum, milles tutvustakse mitmekülgselt paikkonna ajalugu, erinevate kogukondade kultuurilugu, traditsioone ja elulaadi.
Peipsimaa Muuseumi pühitses vanausuliste koguduse vaimulik. Tervituskõne pidas Mustvee vallavanem Märt Kraft, kes ulatas sildi „Peipsimaa Muuseum“ muuseumi rajamise ühele eestvedajale Veronika Kookmaale. Kasepää juurtega ettevõtja Veronika Kookmaa initsiatiivil avati Kasepääl kunagises Tiheda koolimajas ka vanausuliste ja samovaride muuseum. Soov tutvustada Peipsimaad märksa mitmekülgsemalt ajendas aga maja renoveerima ja muuseumi pinda laiendama.
Muuseumisse sisenedes jõuab külastaja müügileti juurde, kust saab osta Peipsimaad ja vanausulisi tutvustavaid trükiseid aga ka selle kogukonna tavade järgi tehtud teesid, seepi, sigurimett, samuti barankasid, mida võimalik ka kaela riputada ja muudki põnevat. Üks muuseumi tubadest on pühendatud maailmakuulsale ikoonimaalijale Pimen Sofronovile ja tema loomingule. Väljapaneku koostas ajalehe Peipsirannik toimetaja Fjodor Maspanov koostöös fotograaf Johannes Haavaga. Pimen Sofronov sündis praeguses Mustvee vallas Tihedal 9. septembril 1898.
12-aastaselt asus ta õppima tuntud ikoonimaalija Gavriil Frolovi juurde Raja külla ning tegutses tema käe all 17 aastat. Pärast seda töötas ta aastast 1928 kolm aastat Riias, seejärel Pariisis ja Belgias ning korraldas ikoonimaali kursusi Prahas. Jugoslaavia kuninga Aleksander I kutsel töötas ta aastatel 1933–1939 Rakovitsa kloostris ja Belgradis. 1939. aastal sai ta kutse Vatikani, kus maalis kirikuinterjööri ülemaailmse kristliku kunsti näituse jaoks. Aastast 1947 elas ta Ameerika Ühendriikides Melville’is ning tegutses mitme Ameerika Ühendriikide linna (Brooklyni, Syracuse’i, New Yorgi) õigeusu kirikutes.
Muuseumis hakkavad silma ka Peipsimaa mustritega käterätikud ja voodi koos patjadega, kelk millega talvel järvel käidi, samovarid ja palju muudki. „Muuseumis on võimalik korraldada ka koolitusi, kus võimalik õppida ikoonimaalimist aga ka suhkru valmistamist vanausu köögi järgi ja sibulapatsi punumist. Menüüsse tuleb mõistagi samovaritee ja sibulapirukas, mis Peipsimaal väga populaarne suupiste. Hakkame korraldama teejoomise tseremooniaid. Peipsiäärsete emotsioonide pakkumisel on olulisteks koostööpartneriteks paikkonna ettevõtjad ja mittetulundusühingud,“ märkis Veronika Kookmaa.
Esimese etapi renoveerimistöid on rahastanud Euroopa Liidu fond ning Mustvee vald. Teises etapis, milles rahastamisallikad veel leida tuleb, on plaanis remontida muuseumimaja teine korrus, kuhu tuuakse üle kõrvalmajas paiknev Peipsi järve elu tuba. Teisele korrusele on plaanis veel rajada temaatiline peipsimaise köögiviljakasvatuse tuba. Väljapanek tutvustab kurgi, siguri, sibula jne kasvatamise möödanikku ja kaasaega. Kokku tuleb muuseumisse viis tuba, ütles Kookmaa, kes Peipsimaa Muuseumi rajamise idee algataja.
Kookmaa sõnul on Peipsimaa muuseum tänulik inimestele, kes on valmis annetama piirkonna ajalooga seotud esemeid. Nii on oodatud ka kurgiraamid (neid ikka ootame kuna köögivilja kasvatus tuleb järgmises etapis). Vajatakse ka toole, laudu ja mööblit, mis sobiks muuseumi kohvikusse.
Peipsimaa Muuseumi esimese korruse ekspositsioon on külastajatele juba avatud.
Jaan Lukas