Laulupeoliste valikutest võitis keskkond

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees

Möödunud laulu- ja tantsupidu on lisaks positiivsetele emotsioonidele vallandanud kriitikat nii poliitikute sõnavõttude kui ka liikluskorralduse osas. Kui nendes küsimustes on vastasseis juba eos olemas, siis minu tähelepanu köitsid paar väikest detaili, mille osas oleme tõenäoliselt kõik ühel meelel.

Äsja lõppenud laulu- ja tantsupidu oli heaks näiteks sellest, et midagi saab väikeste sammudega päriselt ka muuta. Lõputu tarbimishullus koos vähese teadlikkusega on meile kõigile ohtlikud. Tänavune suur ühislaulmine ristiti meedias isegi „roheliseks laulupeoks” – biolagunevad toidunõud, korduvkasutatavad joogipudelid, biogaasil laulupeo tuli jne. Mulle meeldis väga Eesti Pandipakendi uuenduslik lahendus kogunevale taarale – märkasite ehk isegi Lauluväljakul roheliste seljakastidega Tallinna Õpilasmaleva noori, kes aitasid külastajatel sorteerida oma pandipakendid muust prügist eraldi. Loodan, et juba järgmisel laulupeol näeme rohkem ka ainult pandipakenditele määratud konteinereid. Teine koht, kus inimesed said oma käitumisega säästa nii raha kui keskkonda, olid veepudelite täitmise punktid, mille võimaldas Tallinna Vesi. Kuigi igapäevases prügisorteerimises ei ole Eesti veel nii tubli kui me sooviksime ja peaksime, siis laulupeo näitel saab öelda, et koos astutud väikeste sammudega jõuame kaugele.

Väljakutsed, mille kaasaegse ühiskonna mugavused on meie elukeskkonnale esitanud, pälvivad järjest rohkem tähelepanu. Puutumata ei jää Eesti ega Tallinngi. Rohelise pealinna tiitlit pole meil veel õnnestunud võita, kuid siinkohal tuleb õpihimuliselt vaadata Põhjamaade poole – Kopenhaagen, Oslo ja varsti ka Lahti liiguvad teadlikult ja otsustuskindlalt eesmärgi suunas. See pole sisult midagi muud, kui mugavustsoonist väljumine, hoiakute muutmine ning reformide elluviimine. Vastutasuks saame jätkusuutliku elukeskkonna, kus luiged ei söö plastikut ja prügi toodetakse vähem.

Nii nagu ka valimistel võib saada üks hääl otsustavaks, sõltub lõpuks ka keskkond iga üksiku inimese valikutest ja käitumisest. Me oleme aastaid digiloorberitel puhanud ja uhkustanud oma saavutustega. Kuid olgem ausad, Skype on juba väga eilne päev ja WiFi kui inimõigus ei üllata enam. Kui tahame lisaks tasuta ühistranspordile ja laulupeotraditsioonile millegagi silma paista, võiks see olla põhjamaa kuvandiga ideaalselt sobituv keskkonnateadlik rahvas. Me oleme piisavalt väiksed, et siin silmapaistvaid tulemusi saavutada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.