Möödunud nädala ootamatuimaks poliituudiseks oli president Kersti Kaljulaidi intervjuu ingliskeelsele väljaandele Foreign Policy, milles ta teatas, et vihkab valitsuserakonna EKRE poliitikuid nende käitumise pärast. Mõistagi reageerisid sellele sõnavõtule eeskätt EKRE esindajad, kuid üldiselt oldi säärasest sõnavõtust pigem nõutud, ning vähe on neid, kes teemat kuidagi kommenteerivad.
2,3 miljoni igakuise lugejaga USA väljaanne Foreign Policy avaldas oma veebis intervjuu pealkirjaga „Eesti võitleb oma valitud rassistidega“ („Estonia Battles Its Elected Racists“), kus president Kaljulaid vastas küsimusele, kui mures ta on EKRE kuulumise tõttu valitsusse: „Ma vihkan neid nende käitumise eest ja ma vabandan kuvandi eest, mida see võib anda. Korralikud inimesed ei pea ennast selliselt üleval ja see ei ole vaade, mida me Eestis jagame. Ma pean nüüd nende rumalaid samme selgitama ning territooriumi tagasi vallutama. Ma olen rääkinud selle partei ministritega ja meie ühine arusaam on, et sel viisil inimesi ärritades, pole võimalik rahvusvahelises ühiskonnas funktsioneerida. Mind närib kahtlus, et osa inimesi neist ei saa aru sellest, mida nad teevad.“
Kiirelt kodumaisesse meediasse jõudnud intervjuu refereering pälvis tuhandeid internetikommentaare, kus mõistagi nende autorid arvutiekraanide taga tuliselt vaidlema asusid. Õli lisas tulle mõistagi EKRE esimees ja siseminister Mart Helme, kes leidis, et president ei anna endale aru, kes ta on, mis ametikohta peab ning millised volitused ja kohustused tal on. Vastukaaluks lisas Helme, et hoopis ministrid peavad presidendi rumalaid väljaütlemisi rahvusvahelisel areenil sirgeks ajama ja kutsus presidenti üles tagasi astuma.
Nõutuse tekkimisest selliste avalduste järel andis mõista tavapärasest oluliselt tagasihoidlikum arvamuste väljakäimine poliitikute ja ka ajakirjanike poolt. Tõsi, julgelt võttis sõna Reformierakonna liige, keeleteadlane Urmas Sutrop, kes kirjutas, et on Kaljulaidi sõnavõtu üle tõeliselt uhke, sest president on ametis edenenud ja muutunud ühiskonna tõeliseks moraalseks majakaks. Üks väheseid käsitlusi ajakirjanike poolt toimus Vikerraadio saates „Sildam ja Aaspõllu“ (21.07), kus ajakirjanik Huko Aaspõllu pidas halvaks tooniks, et president seesuguseid väljendeid kasutab, ükskõik, mis mõte selle taga ka on. Toomas Sildam märkis, et presidendil on siiski õigus oma arvamusele ning tema kriitika on suunatud eelkõige EKRE juhtide, mitte erakonna kui terviku vastu.
Harva avalikkuses sõna võttev Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kirjutas oma Facebooki seinal, et presidendil peab küll olema oma arvamus, kuid ta ei tohi palli nii selgelt ühte väravasse mängida ning selles sõnavõtus võib näha soovi mõjutada peaminister Ratast.
Tasakaalukuse poolest tuntud Jüri Ratas kommenteeris lühidalt, et meie tee on ühiste huvide leidmine ja nende eest seismine omavahel lugupidavalt rääkides ning käitudes, kus poliitikute kohustus on kõnetada kõiki Eestimaa inimesi ning hoiduda nende üksteisele vastandamisest.
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul lasub kõigil Eesti poliitikutel vastutus oma sõnade pärast ja riigi ees. Ta lisas, et igal nende sõnal on avalikkuse ja ajakirjanduse ees esinedes kaal, mida tuleb tajuda ning mille eest vastutust kanda.
Eesti põhiseaduse paragrahv 81 sätestab: Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: „Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.“
Indrek Veiserik