Varsti oma nime muutev, kuid praegu veel Töötukassa, on see, kes oma internetilehel aitab tööd leida. 5275 vaba töökohta! Nii nad teatavad avalehel. Suurem osa pakkumisi on lihtsamad tööd: koristaja, poemüüja, müügimees, laotööline, autojuht. Töötahtjailt tahetakse eelkõige CV-d (ka koristajail!). Mõne puhul nõutakse ka pikemat elulookirjeldust ja motivatsioonikirja. Samas on esitatud andmed üsna tihti puudulikud; palga ja konkreetse töö kohta on keeruline midagi teada saada.
Näiteks: „Müügiassistendi peamisteks ülesanneteks on aktiivne ja tulemuslik müügitöö klientidega. Ta on hea suhtleja, kaardistab kliendi vajadused, pakub lahendusi, koostab pakkumisi, haldab igapäevaselt müügi- ja ostutellimusi ning lahendab muid müügiga seonduvaid küsimusi (nt koolituste ajakava õigeaegne koostamine, planeerimine ja korraldamine). Selleks otsitakse kuut töötajat ning töötasu sõltub töö tulemuslikkusest ja aktiivsusest.” Paistab, et põhipalka ei pakutagi.
Milleks üksiküritajale nii suur kavade ja planeeringute koostajate armee? Kas see töö on ikka reaalne ja kas need kuus inimest selle eest ka palka näha saavad? Ja veel: „Tööalane arvutioskus on võimalik omandada väljaõppeperioodil!“ Kuna töö on mõeldud kodukontorist kaugtööna, siis kuidas tööandja seda arvutit veel mõtleb õpetada?
Ühele töösoovijale tuli üsna ülbe vastus: ”Soovin siiski, et iga kandidaat ennast ise esitleks ja ise ennast tutvustaks, kuna müügitöö ei toimu läbi advokaatide. Kui teie poolt pakutud nn pensionäril on nii tohutu megatöö eelnevalt tehtud, siis usun, et ta tuleb ka ise toime minuga suhtlemisel.”
Jääb arusaamatuks, kas ikka vajatakse töötajaid, või on see lihtsalt mäng? Hiljuti kirjutas üks ajaleht ja näitas ka televisioon, et koolitaja Epp Kärsin on oma koolitused juba järgmisesse aastasse välja müünud! Jääb mulje, et ilma erabüroota. Ei mingeid müügimehi!
Üks huvitav, aastaid vana tööpakkuja on Lõuna-Eesti metsade vahel kaugkülas püsti pannud oma müügilao. Seal on alates hobusevankrimäärdest kõik märgmaterjalid, keevitustarvikud, nii-öelda spetsialiseerimata hulgikaubandus. Aastaid otsis ta müügimehi ja pakkus palgaks kuni 2000 eurot! Ilmselt asi ei liikunud, sest endast lugu pidavad remondifirmad ikkagi kasutavad tuntud kaubamärkidega sertifitseeritud originaaltoodangut, mis tuuakse garantiiga kohale. Käest kätte pakkuv müügikorraldus ei toimi.
Siis leiti uus müügivorm. Kauplusele anti välismaalik nime; nii sildil kui ka ametlikes paberites samad omanikud. Osakapital on vaid miinimumnõue ja lõppenud aasta 4 kv käive ainult 2124 €!
Iga töösoovija oskab teha internetis oma järelduse. Ei sellisest kauplemisest müügimehele küll palka tule!
Ehk uue nimega Töötukassas tulevad ka muutused? Sellised, mis välistavad mõttetuid pakkumisi. Vajalik oleks aga tööd pakkuva firma taustauuring.
Aivo Oina