TALLINN, 14. september, BNS – Tallinna abilinnapea Betina Beškina ning sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima tutvusid reedel Helsingi sotsiaaltöö korralduse ja nende parimate praktikatega.
Tallinna linna esindajad võttis Helsingis vastu sealne sotsiaal- ja tervishoiu valdkonda kureeriv abilinnapea Sanna Vesikansa. Kohtumisel jagati naaberriikide pealinnade kogemusi ja arutati eelseisvaid väljakutseid sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades.
Beškina sõnul on Tallinnal ja Helsingil sotsiaalvallas palju sarnaseid väljakutseid ees ootamas. „Üks suurim väljakutse on meil kahtlemata tingitud demograafilistest muutustest ja tendentsidest. Nii toob üha vananev elanikkond näiteks täiendava vajaduse koduteenuste süsteemi arendamise ja laiendamise järele. Meie suur soov ja eesmärk on, et inimene saaks võimalikult kaua omas kodus olla, ent selleks on vaja head koduteenuste süsteemi,“ nentis Beškina. „Pean väga oluliseks tutvuda meie lähinaabrite sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna praktikatega, kelle kogemustest saame kahtlemata ka ise õppida ja seeläbi parendada pealinna sotsiaalsüsteemi.“
Ühisel ringkäigul tutvuti muuhulgas lähemalt Helsingis asuva Hietaniemenkatu teenuskeskuse ja Mörssärinaukio/ Tullivuori toetatud elamise-koduga. Helsingis asuv Hietaniemenkatu teenuskeskus on ööpäevaringset teenust pakkuv keskus kodututele ja selle eesmärk on parandada elamistingimusi Helsingi kodututele. Keskus püüab oma tegevusega pakkuda heal tasemel rehabilitatsiooni, mis pakub neile isikutele edaspidi abi just neis teenustes, mida nad kõige enam vajavad.
Mörssärinaukio/ Tullivuori toetatud elamine-kodu on üheksatoaline kodumaja, mis on ehitatud spetsiaalselt autistlike inimeste vajadusi silmas pidades. Kodu on tegutsenud viis aastat. Kõnealuses toetatud-kodus pakuvad mitmed erinevad abivahendid tõhusat tuge autismi taastusravis. Elanikeks on seal noored täiskasvanud ja igal asukal on väga kindel päevarutiin ja -kava.
lõhnab kangesti uute mutukate massilise siiameelitamise järele, et neid siis rahva kulul teenindama hakata. Kui arvestada, palju meil praegu ehitatakse ning selleks on vaja kümneid tuhandeid slaavlasi, siis kelle jaoks? Kas uus olümpiaehitus, kuid seekord neegrite ja muslimite tarbeks?
Külasai on ikka parem.
Seda oleks võinud ju juba varem õppida. Aga ega sealgi kõik hästi ole.Olen kuulnud,et üsna paindumatu bürokraatia seal.
Kui ma teile, sots.min. jt.ametkondadele, riigikogu sots.komisjonile koduteenindude-põetuse projekti saatsin, siis ei liigutatud lillegi. 13 a. saadan juba. Noh, olid siis reffid valitsuses. Aga Tallinnale saatsin ka ja kodutute olukorra parandamise projektilaadse saatsin.Miks?!!! siis keskid end ei liigutanud.
Seisnes see väikestes motellitüüpi majakeste tekitamises /soojustatud kivivillaga, puidust telkmajad või kuubikud ca 15 m2 ühele ja 20m2 kahele kolmele. Sees burzuika, millel ümber spets. kive. igal majakesel oma aiake 200m2 kus midagi kasvatada, lemmiklooma pidada, asuvad linna äärealadel, soovit. tööstuslikel, ühel alal, kus 10- 40 majakest. sellel territ. on garaaziboksi taolised dusiruumid, WC-d, eraldi pesumasinate ruum.
Ööpäevane valve,kes jälgib, et üksteisele ja lemmikloomadele liiga ei tehta jm. Muidugi tuleb neid alasid kontrollida, sest isegi asots. maailmas on omad blatnoid ja valvurid korrupt. Paljudel on lemmikloomad ja osad holivad neist väga,teine osa jäle kuritarvitab, Hoolivad ei lähe öömajadesse, ei jäta oma looma välja külma. Teised ,kes halvasti kohtlevad on kergem välja selekteerida ja loomad ära võtta, selmet traumeerida
kaaskodanikke .Sellistes paikades käib arst läbivaatusi tegemas, Me ei taha ju nakkuste levikut, sinna kergem abi ja tööpakkumisi toimetada, arvutiõpet korraldada jm.õpet, raamatuid saata jne.
Territooriumi majakeste krundid hoiavad neid üksteisest kauguses,mis ei lase tulekahjul kiiresti levida.
Hakake tegema. Ehitada võivad osad neist ka ise ja teha võib seda praak ja kasutatud materjalidest.
Autismimajad on teisele kontingendile ja muud majad. Toeks on sageli just lemmikloom .