TALLINN, 16. september, BNS – Kriisist perearstisüsteemis on räägitud kümme aastat, kuid müüd tunnistavad ametnikud, et olukord läheb lähiajal veelgi hullemaks – juba teeb sotsiaalministeerium ettevalmistusi tõeliseks kriisiks, kui pensionile jäävate tohtrite asemele enam kedagi leida ei õnnestu, kirjutab ERR-i uudisteportaal.
Iga viienda inimese perearst on pensioniealine ja võib kohe ameti maha panna. Kui seni lootsid ametnikud ja sotsiaalministrid, et perearstikriisist päästavad moodsad tervisekeskused, siis nüüd tunnistavad ametnikud, et sellest ei pruugi abi olla.
Et inimesed päris ilma abita ei jääks, kui pensioniealised perearstid tõepoolest peaksid otsustama väljateenitud puhkusele minna, on sotsiaalministeeriumis valmimas must stsenaarium, mis kohustab haiglaid tegema perearsti tööd.
Kuigi perearstide nappusest on räägitud juba kümme aastat, siis sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste tunnistab, et tegelik kriisi põhi pole veel käes. “Tõeline kriis on ilmselt siis, kui mõni nimistu jääb täiesti arstita ehk sinna ei leita ka asendusarsti,” ütles ta.
Eestis töötab praegu 171 perearsti, kes on vanemad kui 65 aastat. Kuna mõnes maakonnas on juba praegu perearstide keskmine vanus üle 60 aasta, siis võib lähiajal vaja minna kriisiplaani. See näeb ühe võimalusena ette lahendust, et perearsti tööd hakkab tegema haigla.
“See on siiski kriisimeede, mis meil praegu on plaanis reguleerida ajutise lahendusena. Eelistatud on loomulikult see, et me leiame perearsti või vähemalt asendusarsti, aga kui olukord on selline, et tõepoolest ei leita ja jõuab kätte see hetk, kus nimistule ei leita isegi asendusarsti, siis me ju peame inimestele abi tagama, me ei saa jätta neid olukorda, kus nende ainukene võimalus on minna vältimatut abi saama EMO-sse,” rääkis Paluste.
Paluste möönis, et selle lahendus üle ei rõõmusta ei perearstid ega haiglad, kuid inimesi abita jätta riik ei saa. Kuigi viimasel paaril aastal on perearsti erialal suur konkurss, näitab statistika, et pea pooled neist lõpetanutest ei soovi perearstina töötada, vaid eelistavad töötamist kas abi- või asendusarstina.
Kaalumisel on idee hakata maksma noortele tohtritele tõeliselt motiveerivat lisatasu, kui nad on nõus minema tööle väiksemasse keskusesse, aga ka variant lubada perearstil töötada osalise koormusega ning pakkuda noorele tohtrile võimalust töötada esimesel aastal kogenud arsti käe all.
“Ise kutsume seda inkubatsiooniprogrammiks, kust võiks lahkuda sooviva perearsti kõrval töötada teine perearst ja see oleks täiendavalt rahastatud. Kas see nüüd suurendab noorte huvi, saame näha,” rääkis Paluste.
Viimasel ajal on palju juttu olnud terviseametist, kes survestab veel töötavaid perearste võtma oma nimistusse uusi inimesi. Suure töökoormuse tõttu läbipõlenud tohtrid panevad ameti maha ja nii kasvab veelgi tööle jäänute töökoormus.
Paluste sõnul on praegu keeruline öelda, et 20 aasta eest tehti midagi valesti, kui valiti praegune perearstimudel. Toona oli reform hädavajalik, ning kui oli valida, kas määrata inimene oma elukohajärgse arsti juurde või lasta tal endal tohtrit valida, siis eelistati praegust lahendust, kuigi see ei olnud kõige lihtsam riigi ega patsiendi jaoks.
Kas velskrid ei võiks asendada ? Ärge jumala pärast hakake nüüd ülikoolis perearstideks koolitama.
Ikka eriarste õpetage välja. Ega perearst muud oskagi ,kui oskab,pole tähele pannud, et oma oskusi rakendaks. Sama oli rajooniarstidega. Kui just tegu pole täiesti kirjaoskamatu inimesega teab ta ise millise eriarsti juurde minna ja millise rohuga jätkata peab talle eriarst ütlema.
Sinist lehte, suunamist ja angiinirohtu oskab velsker sama hästi kirjutada.
Tippkliinikumis võivad olla ja ongi ka mõned üldarstid,milleks perearst peals olema.