4. ja 5. novembril toimuval Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsekonverentsil arutatakse nii elupaikade ja populatsioonide taastamistööde tulemuslikkust kui ka kaasnevaid konfliktiolukordi.
RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on konverentsile oodatud kõik huvilised, eriti aga praktikud, teadlased ja ametnikud.
ÜRO kuulutas saabuva aastakümne ökosüsteemide taastamise kümnendiks. Käesoleval kümnendil on Eestis juba taastatud tuhandetel hektaritel soo- ja niiduelupaiku ning suurendatud siirdekalade võimalike kudealade pindala. Edukalt on parendatud näiteks mitmete kahepaiksete ja kalaliikide populatsioonide seisundit.
„Ulatuslike töödega on sageli kaasnenud ka tulised arutelud maaomanike, teadlaste ja kohaliku omavalitsuse ametnike ning poliitikutega. Seega on paras aeg jagada kogemusi ning teadmisi, et järgmisel kümnendil rohkem, paremini, targemini ja kaasavamalt panustada Eesti looduses tehtud minevikuvigade heastamisele,“ rääkis Kohv.
Käsitlemisele tulevad ohustatud liikide populatsioonide seisundi parandamine siseveekogudes (jõed ja järved), poollooduslikes kooslustes, metsade ja soodega seotud elupaikades.
Konverents toimub 4. ja 5. novembril 2019 Pärnus Strand SPA & Konverentsihotellis. Registreerumine on avatud kuni 28. oktoobrini.
Programmi ja registreerimisvormi leiab siit: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/looduskaitsetood/looduskaitsekonverents-2019
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast; seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa jt mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Kristi Parro, RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Minge aga konverentsile ja rääkige suud puhtaks, kuidas eesti metsa jäänuseid edaspidigi hävitada-RMK-l on selles tohutud kogemused.Enam ei saa sõita mööda Eestimaad nii, et mõne kilomeetri järel ei näe lagastatud kännustikku, kohati vedelevate koristamata okstega ning istutamata puutaimedega.Igal pool mürisevad metsahävitus masinad ning kõrguvad palgivirnad, tihti käsivarrejämeduste ritvadega.Siis rääkige oma mokalaadal ka sellest, et loomadel pole enam kuskil elada ja nad trügivad asulatesse.Rääkige ka sellest, miks meil kliima muutnud on, kui pole enam keskkonna kopsusid.
Lõpuks rääkige ka sellest, kui palju pappi metsahävitajad enda taskusse ajavad ning kui palju riik ümarpuidu välismaale mahamüümise eest teenib.
On ju nii keskkonna-ja maaelu ministrid?