Stenbocki maja, 7. oktoober 2019 – Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem alustasid täna kahepäevast visiiti Kabulis, et arutada Afganistani juhtidega riigi arengut ning tutvuda sõjalisel missioonil viibivate Eesti kaitseväelaste tööga.
Peaminister Ratas ja kaitseväe juhataja Herem kohtuvad täna Afganistani presidendi Ashraf Ghanīga. Samuti kohtuvad peaminister ja kaitseväe juhataja NATO juhitava väljaõppe- ja nõustamismissiooni (RSM – Resolute Support Mission) ülema Ameerika Ühendriikide kindrali Austin S. Milleri ja NATO kõrgeima tsiviilesindaja Sir Nicholas Kayga.
Homme, 8. oktoobril tutvuvad Ratas ja Herem Afganistanis sõjalisel operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste töö ja tegevustega. Samuti on neil kavas kohtuda nii Kabuli julgeolekujõudude (KSF – Kabul Security Force) kui ka ÜRO Afganistani abimissiooni (UNAMA – United Nations Assistance Mission in Afghanistan) juhtkonnaga.
NATO missioonil teenib hetkel 42 Eesti kaitseväelast ning üks politsei- ja piirivalveameti esindaja. 43-st missioonil osalejast paiknevad Kabulis 39 ja neljaliikmeline demineerimismeeskond tegutseb Afganistani põhjaosas Mazar-i-Sharifi linnas. Eesti jalaväerühm tegutseb Kabulis Ühendkuningriigi juhitud Kabuli julgeolekujõudude koosseisus. Kokku on Eestil rahvusvahelistel missioonidel 110 kaitseväelast.
NATO väed tegutsevad alates 2015. aastast Afganistanis toetus- ja väljaõppemissiooni raames. Missioonil osaleb praegu üle 17 000 kaitseväelase 39-st NATO liitlas- ja partnerriigist. Selle eesmärk on õpetada välja ja abistada Afganistani julgeolekujõude ning institutsioone ja aidata seeläbi kaasa Afganistani ülesehitamisele ning tugevdada piirkonna stabiilsust. Otseses lahingutegevuses islamiliikumisega Taliban RSM-i panustavate riikide väed ei osale.
Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik, keda Eesti on toetanud alates 2009. aastast 11,3 miljoni euroga.
peaks hoopis Talibani juhtidega kohtuma, oleks tulemus vähemalt asjalik. Ning tõmmanud oma ründeväelased Ahvanistaanist välja, et nad seal rahulikke elanikke ja iseseisvuslasi ei mõrvaks.
Milleks Talibani juhtiga kohtuda,see pole tervisele kasulik.Võiks hoopis siin kohapeal arutada-mida on saavutatud selle seadusevastase sissetungiga suveräänsesse riiki ja palju me sinna maksumaksja raha oleme uputanud ?
Seda kõike kellegi teise huvides ja selle teise lubaduse eest meid väljamõeldud vaenlase vastu kaitsta.
me selle eest maksagi, et seal meie poisse tapetaks.