Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti otsus lõpetada Tallinna Televisiooni tegevus lineaartelevisioonina põhjustas Eestis väiksemat sorti maavärina.Eesti inimesed jagunevad laias laastus kolmeks: teatud seltskonnal ei ole sellest sooja ega külma; teised rõõmustasid, et lõppeb maksumaksja raha laristamine; kolmandad olid aga ahastuses ja valasid pisaraid.
Tulihingelised fännid (loe: elukogenud inimesed) olid nõus loobuma isegi pensionitõusust tingimusel, et see raha suunatakse TTV eelarvesse. Selles, et TTV mitmekülgne ja konkurentidest selgelt eristuv programm oli endale leidnud lojaalse vaatajaskonna, ei kahtle ilmselt keegi. TTV (endine) staarsaatejuht Viktor Vassiljev armastab meenutada, kuidas üks Reformierakonna juhtivpoliitik, kes olla järjekindlalt raiunud, et tema TTV-d ei vaata, talle ükskord tunnustavalt õlale patsutas ja ütles: „Kuradi hea saade sul!“
Vabalevis olnud TTV tõi ekraanide ette peamiselt maapiirkonna ja madala sissetulekuga inimesi. See on mõistetav, sest linnades saavad inimesed nautida kaabeltelevisiooni hüvesid. Äärelaladel seavad asukoht ja rahakott teatud piiranguid.
Olukorras, kus kired lõõmavad ja tunded keevad, kiputakse unustama fakte. Fakt on see, et Kõlvart on Tallinna linnapea ja tegutseb pealinna elanike hüvanguks. TTV eelarve tuleb Tallinna elanike maksurahast, kuid nn tavatelevisiooni teenusest said osa elanikud kõikjalt Eestist. Jah, elanike teavitamine Tallinnas toimuvast on oluline, kuid kas seda peab tegema nii suurejooneliselt?
TTV-d vaatas nädalas keskmiselt 134 000 inimest, kellest vaid 23 000 olid tallinlased. Pealinna elanikkond kasvab, mistõttu on vaja juurde ehitada lasteaedu ja renoveerida koole, palgatõusu ootavad õpetajad ja sotsiaaltöötajad.
Tegelikult tuleks TTV küsimust vaadata globaalsemas võtmes. Tänaval jalutades või ühistranspordis sõites näeme inimesi süvenenult nutitelefoni põrnitsemas. Elu nutitelefoni ja sotsiaalmeediata ei kujuta nn keskmine Eesti inimene tänapäeval enam ette. Endale vajalikku teavet otsitakse Facebookist, videoklippide jaoks on Youtube ning seriaale ja filme vaadatakse Netflixist. Sellest on aru saanud ka ERR, kes avas hiljuti uue portaali Lasteekraan, kuhu on koondatud kõik noorele vaatajale mõeldud sisu. Laiemas pildis on see aga esimene samm ERR-i tulevikuplaanides, kuna tavalise teleprogrammi kõrval muutub üha olulisemaks voogedastus.
Traditsioonilise telekanali ülalpidamine on kallis, TTV rohkem kui nelja miljoni suurune aastaeelarve tähendab sisuliselt põlve otsas nokitsemist. Pelgalt internetiavarustes saaks sellise summaga aga imesid korda saata. TTV jätkab tegevust produktsioonifirmana, tootes esialgu sisu vaid veebi. Lähiajal on plaanis sõlmida leping tuntud telekanaliga, et näidata linlastele vajalikke uudiseid ka laiemale auditooriumile.
Sotsiaalmeediakanalite võimas pealetung muudab meie elu küll mugavamaks, kuid globaalsed kompaniid riisuvad reklaamiturult koore ja jätavad kohalikele meediaüksustele riismed. Erakanalid elatuvad enamjaolt reklaamituludest ja kui need kokku kuivavad, on kabelimats kiire tulema. Kaugel ei pruugi olla aeg, kus Kanal 2 asemel vaatame Facebook TV-d ja TV3 asemel särab ekraanilt vastu Youtube TV.
Lõhume maha,paneme kinni jne.Kui lolliks Tallinna linnavõim saab veel minna.Teisest küljest keskerakonnal puudub ühtne poliitika mis varem või hiljem maksab valimistel kätte. Klassikuid tsiteerides “Seakari aga mitte Tallinna Raad “!
Küsimus EKRE-le? Kui kaua vaatate seda kõike pealt ja ei pane tähele, kuidas pärast TTV sulgemist on meie peameedia rünnakud nii Teie, kui ka valitsuse suunal räigemaks muutunud.
Irveldava näoga esitatakse küsimusi peaministrile ja vastuseks soovitatakse ainult kahesõnalist vastust pärast opositsionääri pikka kilkamist ja ka veel peaministri vastuse ajal suure kisaga vastuse segamist.
Vahel on vaja mõelda kaks sammu ette ka, nagu malemängus ja Kõlvart kahjuks seda ei teinud. Tallinnlaste raha see on aga kelle arvelt see maksuraha suurenenud on…….eks ikka maalt linna kolinute arvelt. Nii rikas omavalitsus oleks pidanud oskama näha ka laiemat pilti ja opositsioonis olevate rünnakute tõrjumiseks oskama välja tuua ka mõistlikud põhjused ja inimesed saaksid ju aru. Oleks tulnud TTV-d mõistlikult majandada ja kahjumlikud projektid sõlmimata jätta. Nagu juba varasemalt öelnud olen, siis te ilmselt veel kahetsete seda liigutust. Juba märgid näitavad kuidas konkurendid on suurendanud KE ja valitsusevastast propagandat ja mis hakkab saama veel siis kui valimised lähenevad. Teile tehakse igast asendist ära.
Poliitikud ja kultuurijuhid!
Kultuuris pole võimalik kõike plaanide järgi teha. Ilus näide oli (on!) Tallinna TV, mis märkamatult kujunes paaril viimasel aastal sisukaimaks Eesti telekanaliks. Ja väetada tasub just seda taime, mis kasvab-areneb… Seda pole kahjuks märganud poliitikud ja kultuurijuhid. Isiklikult tunnen suurt puudust kultuurisaadetest Eestis.
Teine võimalus – pange Eesti TV loominguliselt tööle, sest selle kommerstlik kekutamine ja nende vanad või odavad ameerikalikud videokesed viivad meie TV-kultuuri taset vaid alla… Oma toodangult on ta rohkem Tallinna oma kui seda oli Tallinna TV kogu Eestile… Ärgem unustagem, et Rahvusringhäälingu põhiülesanne pole meelelahutus (nagu praegu) vaid kõrgkultuuri toomine rahvani ja tema maitse kujundamine!
Palun pange oma FB kontod kinni. Sulgemine on lihtne, õpetus on ka Googlis olemas. Nagu ma aru saan, FB tegeleb nn “õngitsemisega” süüdistuste inkrimineerimise eesmärgil. Nad räägivad mingist oma kogukonnast ja oma kogukonna seadustest. FB on aga sotsiaalvõrgustik, mitte kogukond. Mind ei saa värvata “sujuvalt” mingisse kogukonda. Minu kogukond on Eesti riik ja siin kehtivad Eesti seadused. Kui ei meeldi, pangu oma FB Eestis kinni. Meil on oma moraal ja oma õigusruum. Palun, tulge mõistusele, eestlased, ärge laske võõral ideoloogial “sujuvalt” oma ajudesse imbuda ja oma identiteeti hävitada. Meie ei käi mööda ilma nõudmas, et teised rahvad meie ees öeldu eest pidevalt vabandaks. Pole vaja oma mõtteid mingi isehakanud “kogukonnaga” jagada. Mõelgu ise oma mõtteid. Mina panin juba tükk aega tagasi oma FB konto kinni. Vastik hakkas.
Mulle hakkas FB juba ammu vastu, kuid lootsin, et sõbrad avaldavad seal huvitavaid mõtteid. Paraku jäi sõpruskond aina väiksemaks, sest targemad said aina 30-päevaseid blokeeringuid ja viimaks oli vaid 2 – 3 inimest, kelle kirjutistes midagi oli – Helle Karis ja Malle Pärn. Samal ajal näitas mu konto, et mul on kõvasti üle 800 sõbra. Mina neid sõbraks võtnud ei olnud, olin võtnud ehk 200 sõpra, ei rohkem. Teised olid isetekkelised fantoomid. Aina klõpsatasid kohale, kui arvuti suletud oli. FB omanikud on teisest kultuurist. Aina kogukonna standardid. Kusjuures – täiesti ebardlikud. Meie, kristlesed, aga nii ei tohi, et räägime üht ja mõtleme teist. Nii tekkibki olukord, kus meie südametunnistus ei luba võõra saapa sääres kriuksumist, aga nemad ei saa lubada, et nende portaalis kirjutatakse midagi, mis nende moraaliga, st nende kogukonna standarditega ei klapi. Neile teeb kogukond etteheiteid, kui nad ei tee, mida nõutakse. Meile on aga nende kogukonna standarditest lähtumine sulaselge patt. Paraku allutame seal ennast FB-s nii vaikselt ja tähelepanematult võõrale mentaliteedile ja võõrale kultuurile, mis on vastuvõetamatu ja surmaohuks eestlastele. Nii mõtlesingi, et mis ma sellest vaesest suhkrukesest ikka piinan, saab ise paremini hakkama. Panin oma FB kinni.
Soovitan seda teil kõigil teha. Võõra mõõdu järgi elamine on patt.