Tanel Kiik, sotsiaalminister
Sotsiaal- ja tervisevaldkonnas jätkame 2020. aastal investeeringuid ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse – haigekassa rahastamine suureneb ligi 144 miljoni euro võrra. Erakorralise pensionitõusu ja indekseerimise koosmõjul tõuseb keskmine vanaduspension 45 eurot, mis on viimase 12 aasta suurim kasv.
Viimastel aastatel on riik võtnud ette mitmeid põhimõttelisi samme vähendamaks vaesust ja ebavõrdsust Eesti ühiskonnas. Olgu näitena toodud meie eelmise valitsuse ellu viidud maksuvaba tulu reform, tervishoiu lisarahastus või täiendav ravimihüvitis. Vaatamata 2020. aasta riigieelarve piiratud võimalustele jätkame samal kursil. Näiteks suutsime eraldada erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.
Tulemas on viimase 12 aasta suurim pensionitõus, mis toob eakatele keskmiselt juurde 540 eurot aastas. Oluline on täheldada, et erakorraline tõus kasvatab pensione kiiremas tempos ka järgnevatel aastatel, iga-aastase indekseerimise järel. Pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 330 000 inimest, sh lisaks vanaduspensionäridele kasvab pension näiteks toitjakaotuspensioni saajatel. Kõikidele pensioniliikidele kokku panustab riik 2020. aastal ligi kaks miljardit eurot.
Keskerakonna prioriteediks on alati olnud eakate heaolu ning väärikas toimetulek. Pensionite tõstmine on põhimõtteline ja vajalik samm, et aidata kaasa ebavõrdsuse vähendamisele. Kindlasti soovime jätkata erakorralise pensionitõusuga ka järgnevatel aastatel, nagu oleme varasemalt sihiks seadnud ja oma valijatele lubanud.
Vanaduspension peab tõusma elukallidusest kiiremini, sest Eesti vanemaealiste olukord on üks raskemaid Euroopa Liidus – 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 47,5% meie eakatest. See on ebaõiglane ja riigi ning inimeste väärikust riivav, mistõttu tuleb eakate heaolu lähiaastatel oluliselt tõsta.
Sotsiaaltoetuste tõus
Sotsiaalselt õiglane riik tähendab ka seda, et seisame iga inimese eest, sõltumata tema soost, vanusest, rahvusest või sotsiaalsest staatusest. Peame märkama abivajajaid meie ümber ning abistama ja seisma nende eest, kel on raske või keeruline teha oma hääl kuuldavaks. 2020. aasta eelarves olemegi sihiks seadnud mitmed eesmärgid ja prioriteedid, mis toetavad sotsiaalselt õiglasemat riiki.
Muu hulgas leidsime riigieelarves vajalikud vahendid Riigikogu poolt veebruaris otsustatud puudega laste toetuste tõusuks senisega võrreldes kahe- kuni kolmekordseks. Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Selleks muudatuseks on tuleva aasta eelarves ette nähtud 9 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Riigi ülesanne on oma inimesi igakülgselt toetada ja kohelda neid võrdselt. Eestis elab ligi 13 000 puudega last ning toetuse tõus on vaid üks samm pikast teekonnast, kuidas lapsi ja nende vanemaid senisest enam aidata.
Tervishoiuvaldkonnas oleme seadnud prioriteediks kodulähedase, kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi arendamise. Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 144 miljoni euro võrra, millest 117,2 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine ning ca 26,4 miljoni eurot kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.
Haigekassa rahastuse tõus aitab meil lisaks ravijärjekordade lühendamisele ning vajalikele palgatõusudele jätkata ka esmatasandi arstiabi arendamisega. Oleme perearstidega arutamas lahendusi valdkonna väljakutsetele ja murekohtadele. Kindlasti liigume edasi nii rahastuspõhimõtete ülevaatamise, e-konsultatsiooni erialade laiendamise kui ka regionaalsete tasude diskussioonidega. Ravimite kompenseerimiseks suuname haigekassas üle 180 miljoni, mis on ligi 14 miljonit rohkem kui tänavu. Täiesti uue teenusena asub haigekassa 2020. aastal maksma residentide tasu, milleks prognoositakse ligi 20 miljonit eurot.
Abiks lastele
Olulisemate valdkondade seas tasub kindlasti esile tõsta nii lastele suunatud teenused, onkoloogia-hematoloogia kui ka vaimse tervise. Lisaks panustame täiendavalt miljon eurot vähi sõeluuringute kvaliteedi parandamiseks ning elanikkonna hõlmatuse laiendamiseks. Samuti loome peakaplani ametikoha haiglakaplanite ja hingehoidjate töö paremaks koordineerimiseks.
Sotsiaalvaldkonnas on vaja positiivseid muutusi ja uusi või laiendatud meetmeid kõikidele abivajajatele. Näiteks suuname uuel aastal lisaraha sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse. Kõigil on õigus vägivallata elule ja seetõttu peame senisest tõhusamalt tegelema vägivalla ennetamise, märkamise ja sekkumisega ning pakkuma igakülgset abi ohvritele. Kavas on laiendada ka lastemaja teenust Ida-Eestisse, mis hõlmab endas lastesõbralikke erialadevahelisi teenuseid seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Ka riigieelarvest rahastatavate sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialiste ootab uuel aastal teatav palgatõus nende tänuväärse töö eest.
Loomulikult ei sünni positiivsed muutused üleöö ning meie riigis tuleb veel väga palju pingutada inimestele väärika elukaare tagamiseks. Järgmise aasta eelarve koos meie seatud eesmärkidega aitab liikuda sotsiaalselt õiglase riigi suunas ja keskenduda ebavõrdsuse vähendamisele.
HÄBILUGU KUI TA 12 a SUURIM KASV ON.
NÄITAB NII MÕNDAGI ÜHE RAHVA EETILISE TASEME KOHTA, VÄÄRTUSHINNANGUTE, VASTUTUSTUNDE = USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA.
Mida sa siin röögid suurte tähtedega kirjutaja. Teadmiseks sulle, et veebis suurte tähtedega trükkimine on äärmiselt ebaviisakas ja tähendab maitselagedat karjumist.
Kurdad siin oma väikese pensioni üle ja nõuad maksumaksjatelt ülemõistuse suurt lisa. Ehk oleks aeg vaadata peeglisse. Suur pension ei ole inimõigus vaid tööealisena ühiskonda panustatu tulemus.
Kui sinu pension on 350 euri, siis oled varemalt elanud hõlpelu ja jätnud oma kohustused kogukonna ees täitmata. süüdistada pole kedagi teist.
Ausa ja tööka pensionäri sissetulek ongi tänasel päeval üle 500 euri, kui sinul on vähem, siis kordan – vaata peeglisse. Ei pea teiste töökad lapsed sinu mugavusi kinni maksma.
Oled äärmiselt küüniline inimene, kes nõuab enda heaolu teiste arvelt. Ole tänulik, et sa niigipalju pensioni saad, tulevikus ei saa sedda piskutki töökad inimesed. Kätte on jõudnud ageg, kunas peab igaüks ise oma vanaduspäeva kinddlustama.
Tuletan sots.ministrile ja lugejatele meelde, et 45.-eur kuus on KESKMIKUTELE pensionäridele, mitte KEHVIKPENSIONÄRIDELE. Jaga 2-ga. Kui keegi saab praegustes oludes üle 600 euriku, siis saab ta veelgi rohkem ca `50 euri indekseerimist.
Las tema vajab seda 50 euri? nii väga kui vajaks see, kes saab 350.-eur VANADUSPENSIONI ???
See kes saab 350.-eur saab juurde a`23.-eurikut. Kas ta saab büüd LAUSVAESUSEST SUHTELISSE VAESUSESSE SEELÄBI.? EI SAA. ISEGI SUHTELISSE VAESUSESSE MITTE, RÄÄKIMATA NN. EESTI “NORMAALSUSEST”
Mis tähendab, et kui lasksid enda seljas ülemustel väikese palgaga sõita, siis sõidetakse su seljas elulõpuni.
Sest küll sa harjunud oled ja vaga.
vana möga Pede-Tanelilt. Kui vähe on head tehtud ja kui vähe veel tehakse. Aga mingit kava tootmisettevõtete rajamisest üle Eesti pole. Ei teata ka , palju ja keda sinna tööle panna ja mida tootma hakata. Üldse mitte midagi ei teata ega osata. Jääbki üle uhkeldada pederastide kasvava pilpalhoidmisega.
eelarve kasvab pidevalt, siis peab ka pinss kasvama. Nii et seda kõige suurema tõusu laulu võib laulda igal aastal. Samuti tõuseb ka palk, kuid ega hinnadki maha jää.
suur heategu 2020.a meid siis ees ootab? Võrdlesin viimaste aastate eelarvete tulusid ja kulusid.
Tulud:
2015 – 7282979000
2016 – 7596133000, kasv 4,3%
2017 – 9481844000, kasv 24,8%
2018 – 10308570000, kasv 8,7%
2019 – 11068018000, kasv 7,3%
2020 – 11826430000, kasv 6,8%
Kulud:
2015 – 7601095000
2016 – 7884731000, kasv 3,7%
2017 – 9896787000, kasv 25,5%
2018 – 10825738000, kasv 9,4%
2019 – 11756994000, kasv 8,6%
2020 – 11558209000, lang 1,7% või 11718223000, lang 0,3%
Siinjuures pean täpsustuseks märkima, et tulude kavast täidetakse keskmiselt 97%, kuludest 93%. Nagu ka seda, et meie saame raha just kuludest.
2020.a kulude kohta on esitatud 2 arvu. Miks, ei tea. Pole oluline, et kumbagi tõenäoliselt ei täideta, ehk me saame petta 100%, kuid see, et tegemist on languga ehk tagasiminekuga. Kuidas seda upitama hakatakse, ei oska öelda ja kindlasti ei taha seda öelda Jurka ja Martin. Tanel ei oska nii suurte arvudega arvutadagi.
Oht seisab aga selles, et kuna ka pinss on seotud majandusega, siis ootab meid juba ülejärgmisel aastal ees kõva valemi lang. Ei saa enam 7…8% lisa, vaid 2…4%. Kust Jurka puuduvad 93€ võtab, kurat seda teab, Jurka ise kindlasti mitte. Ehk surmaeelikud pühkigu lootustest aju puhtaks ja surgu ruttu ära. Ainult siis saab surnute arvelt ka teistel pinssi tõsta.
Hei klaköör-demagoog, ongi sind palgat pealepõrutajaks, kupjaks.
Sina saad kindlasti oma röökimise eest vanma inimese peale, kes hädas, head sissetulekut. Otse või kaude.
Seepärast julgedki pröögata pugejast ,mölakas. Sina tuled inimeste ja nende elu üle kojut mõistma.!
Ennustan sulle, sitavares, et sina ei hakka üldse pensioni saama, kui ülemused vahetuvad.
Just sinusugused müüdavad röökijad viivad Eesti elu ja eetilise tasandi, edenemise allapoole ja teevad vastikuks välismaal.
Teiste töökad lapsed on sinusuguste loodud sita eest ammugi välismaale põgenenud ja nende koolituse ja ülevalpidamise pidid minusugused kunagi kinni maksma. Sinu sitapotti peab nüüd paluma mõnel 3.maailma esindajal tõstma tulema.
Nad ju ongi viksilt ja püüdlikult ära surnud, tänu viletsusele.
Ühishauadki olemas vaestele üksikutele. Sihukesed nõgusad ja vetruvad kui üle kõnnid. /kalm,istule vajalikud maad saab niiviisi maha parseldada omav., üksikute krundilegi maetakse kiiremini peale ,need lihtsalt kaovad või pingestatakse kollaste siltidega vanainimesi, kes ei jaksa omaste hauaplatse väga korras hoida ega seda maksta / /
Tänavu alles jäi suremus sündidele alla ja seda mitte vähema suremuse, vaid suurema sündimuse tõttu.
Selles see häda ongi, et mitte ainult vanainimesed ei looda, pole lootnudki, vanad silmad näevad läbi vaid üldse keegi ei looda, peale nende, kes laua taga rasvapoti juurde pääsenud. Ei looda vaid nõuavad mõned tugevamad – arstid,õpetajad, põllukad.
Miks siis neil aastatel kui kasv nii suur oli, ikka vanainimeste seljas sõideti. Ja ilmselt jätkatakse. Harjumus,
karistamatus . Mõni liumägi on või ?!
jääd ikka matsiks. Ühiskonda panustamata ihkad võõrast vara. Ikka taha, et keegi teine maksaks sinu heaolu kinni. Häbi sulle!
ETSKAE, MATSIKENE TULEB ÕPETAMA KIRJAKOMBEID jm.
JULGED MÖLISEDA, SEST ARVAD TEGEMIST OLEVAT VANA, PÕDURA, VAESE JA ÜKSIKU INIMESEGA.
KOHE KANNUSEID TEENIMAS, TEDA PAIKA PANEMAS., SELJAS TRAMPIMAS, VIIMASTKI VÕTMAS.
EELKIRJUTAJA ÜTLES ÕIGESTI SINUSUGUSTE KOHTA – KUBJAS KUPJAHINGEGA JA MATSIARUGA JA KOMMETEGA.
SUUREPÄRASELT LÄHEB SUL KORDA SEDA NN. SIDUSUST OMALT POOLT ÕÕNESTADA VAIT KÄSUTADES VÕI HIRMUTADES.
PROBLEEME EI SAA LAHENDADA KUI TEGELIKKUST EI TUNTA. JUST SEEPÄRAST ON SIIN SUURED TÄHED.
PROBLEEME EI SAA IGAVESTI ÄRA PEITA, TEISTE ELUSID EIRATES.
SINA TEA, ET MÕISNIK EI VÕTNUD KUNAGI KUBJAST KAASA, KUI LAHKUS, MITTE KUNAGI.
KUBJAS OLI KÜLL VAJALIK, KUID VASTIK.