Viimsi volikogu liige Oliver Liidemann analüüsib Tallinna lähivaldade liikuvusuuringu tulemustest lähtuvalt Viimsi ja Tallinna vahelise trammiühenduse perspektiive.
Viimsi trammist on räägitud ja kirjutatud juba mitukümmend aastat. Algselt räägiti trammiliini pikendamisest Lellepi parki ehk praeguse Pirita Selveri kõrvale. Aastad lähevad ning elanike tuleb aina juurde nii Piritale ja Viimsisse. Kahepeale kokku elab siin juba 50 000 inimest ja hetkel ei paista, et see hoogu pidurdataks. Kui kõik ehitusload realiseeritakse, on siin kahepeale kokku 75 000+ inimest.
Hetkel on peamiseks liiklusvahendiks, et jõuda kodust linna tööle või kooli, isiklik auto. Hea on kui autos on mitu inimest, aga ummikutes näeme, et enamuses autodes istuvad inimesed üksi ja vaatavad kaunist merevaadet.
Ühistransport on olemas ja sõidab graafikujärgselt, kuid enamasti soovitakse, et buss tuleks minu ukse eest ja viiks sinna kus mul vaja ja otse ning kiirelt. Jala käia ei taheta eriti, kuigi see on tervisele kasulik. Rasvumine on tõusmas ka Eestis probleemiks. Eriti koolides, kus vanemad sõidutavad laosed kooli ukse ette, kus need siis veel pooleldi magades tundidesse liiguvad.
Kogu lugu on loetav siit:
ei eita, et rong oleks bussidest arukam. Eeskujuks oleks nt Rouenis linnatramm, mis on poolenisti tavakohane metroo. Kiire, puhas, omaette teel. Mitte nagu meil ummistavad autod trammiteid.
Ent meil pole ju pealehakkamist. Pigem kraabitakse enne oma taskud täis, kui mingiteks kümneteks miljoniteks raha eraldataks.
Mis on aga vale? Vale on kõigepealt see, et sinna läheb elama 75000 ja pealegi. Niigi on maakohad tühjaks tõmmatud, allesjäänud on vanad ning surevad peagi välja. Siis ei sõida Tallinna ja Viimsisse ka maalähedased inimesed, kes müranautimise asemel tahavad ka elada. Kui keegi peab silmas 50000 mutukat Arabistanist või Aafrikast, siis tuleb sellele kavale kõigi käte ja jalgadega vastu olla. Kuna ise elan rahulikus Kagu-Eestis, siis ei lähe mulle see Viimsi sopaauk korda, kuid vaatan seda Eesti ühisseisukohast. Ning loomulikult olen ka Viimsis korduvalt käinud. Juba varsti saetakse ka sealne mets ärikate altkäemaksude toel maha ja ongi uued elamumaad itineegritele olemas.
Teine vale on ka see rasvunute ukse eest bussileronimise soodustamine. Just nimelt nende tõttu oleks vaja rongipeatuste vahe kehtestada 3…4km. Et nad ise rohkem liiguks. Tõelise põntsu paneks neile rasvalojustele see, kui Tallinnas kehtestada automaks, kesklinnas 100€ tund ja linnas 25€ tund. Siis hakkaks ka need rasvapätakad seda 2km jala käima. Muidugi kasutataks siis igasugu mototõukse jmt, kuid jala ei taheta ka siis käia. Ometi on 1km jala ainult 10…12 minuti tee. Sageli oodatakse peatuses 2…3 korda kauem.
.
Nii et lahend on lihtne:
1) Busside asemele lähirong.
2) Peatuste vahe 3…4km.
3) Tallinnasse automaks, äärelinnas soolakas, kesklinnas soolane.
4) Praeguste sahkerdajate asemele uus veri.