Brüssel, 13. detsember 2019 – Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigijuhid arutasid täna Ühendkuningriigi EList väljaastumisega seonduvat ja tegid ettevalmistusi läbirääkimisteks tulevaste suhete üle pärast ühendusest lahkumist.
Peaminister Jüri Ratase sõnul ütlesid briti valijad eilsetel parlamendivalimistel oma sõna ning andsid sellega tugeva mandaadi Boris Johnsonile. „Ühendkuningriik on ja jääb Eesti jaoks oluliseks partneriks, liitlaseks ja ennekõike lähedaseks sõbraks nii praegu kui ka pärast ühendusest lahkumist,“ sõnas Ratas.
„Ootame Ühendkuningriigilt edasisi samme, mis suurendavad selgust ja ettenähtavust EList väljaastumise protsessis. See on oluline korrapärase lahkumise tagamiseks ning annab meile võimaluse asuda tulevikusuhete kõneluste juurde,“ lausus peaminister.
Ratase sõnul on oluline hoida ELi ühtsust ning jätkata vajaliku ettevalmistusega. „Eestile on tähtis võimalikult lähedase suhte hoidmine Ühendkuningriigiga, eelkõige välis-, kaitse-, julgeolekupoliitikas ning vabakaubanduses,“ lausus peaminister.
Peaminister Ratas osales täna ka euroala tippkohtumisel, mis toimus laiendatud koosseisus. 27 liikmesriigi juhid kõnelesid Euroopa stabiilsusmehhanismist, lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelisest toetusvahendist, mis on eraldi euroalale suunatud eelarvemeede majanduskasvule suunatud reformide toetamiseks ning pangandusliidu tugevdamisest.
Ratase sõnul on käesoleva aasta üks olulisi ülesandeid olnud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi ettevalmistamine. Reform annaks ESMile õiguse toetada pankade kriisilahendusfondi. „Teeme seda reformi hoiustajate, euroala majanduse ja finantsstabiilsuse kaitsmiseks. Mul on hea meel, et põhimõtteline kokkulepe on saavutatud. Ootan lõplikule selgusele jõudmist järgmise aasta alguses,“ sõnas Ratas.
Peaminister kinnitas, et Eesti toetab ka pangandusliidu edasi arendamist. „Oleme valmis liikuma euroala pankade ühtse hoiusekindlustuse poliitiliste läbirääkimiste etappi. Pangandussektoris peab jätkuma riskide vähendamine,“ lisas Ratas ning tõi esile, et iga liikmesriik peab ka ise finantsstabiilsuse tagamisele kaasa aitama.
Ratas märkis veel vajadust jätkata tööd euroala eelarvevahenditega ELi eelarve läbirääkimiste raames. „Täiendavad sissemaksed riikide poolt euroala eelarvevahendile peavad jääma vabatahtlikuks,“ lisas peaminister.
siin enam arutada ja rahva raha raisata. Ühendkuningannariik lahkub leppeta ning sõlmib kõigi liiduvabariikidega kaubanduskokkulepped eraldi. Kui Brüssel oma neegritel seda muidugi lubab. Nagu on Ühendkuningannariigil lepingud Norraga, USAda, Jaapaniga, Türkmenistaniga, Tongaga. Milles küsimus? No saab algul üks tappa, ajaga loksub kõik paika. Kuid totakas Euroopa liit ei saa Ühendkiuningannariigilt lahkumise eest sentigi. On ta ju Brüsselile niigi üle 100 miljardi peale maksnud. Ta peaks hoopis selle raha tagasi saama, kui hakata asja kallal urgitsema. Brüsseli ahnus on lõputu.
Mina pole küll aru saanud mida head on teinud EL. Peamine tegevus on olnud Venemaa-vastane. Paljud riigid on saanud suurt kahju et ei saa arendada Venemaaga majandussuhteid. Teiseks jaotati riikide vahel põgenikke kes tulid kontrollimatult ja isislased korraldasid Euroopa riikides veresaunu. NATO ei teinud midagi selle ärahoidmiseks vaid Venemaa aitas vabastada suure territooriumi Süürias. Raske on astuda EL-u ja veel raskem on sealt välja saada. Kui küsitaks rahva arvamust nagu tehti seda Suurbritannias ei oleks selles liidus paljusid riike. Oleme vaene riik aga peame teistele riikidele raha andma. Lugesin et kolme aasta jooksul andis Reformierakond Ukrainale 6miljonit eurot. Eks ole teistele ka antud kuigi vajame ise abi. Mina ei näe EL-us olemisel mingit mõtet. Miks küll peaminister nii vaimustatud sellest on jääb mõistatuseks pealegi temast ei olene midagi.