Vaatamata jahenevale konjunktuurile oli Eesti majanduskasv 2019. aasta kolmandas kvartalis endiselt kiire, ulatudes 4 protsendini. Kasvu näitasid pea kõik tegevusalad, ehituse negatiivse panuse kompenseeris põllumajanduse kasvanud kasumlikkus, kuid energeetikasektor on taandumas.
Palgatulu kasv jätkus endises tempos ja tarbijate käitumine püsis konservatiivsena. Ettevõtete kasumid on üha enam surve all, kirjutas rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben. Ettevõtjate usk soodsa konjunktuuri jätkumisse on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt vähenenud juba kaks aastat. Saksamaa tuules on majandususaldus olnud järsus languses nii Soomes, Rootsis kui ka Eestis, samas Lätis ja Leedus ei ole meeleolud seni oluliselt halvenenud. Ettevõtjate pessimismile vaatamata püsib tarbijate kindlustunne siiski kõrgel, kuna töökohti luuakse juurde ja palgakasv püsib kiire.
Kolmandas kvartalis panustasid pea kõik tegevusalad, selges languses olid vaid energeetika koos mäetööstusega ja ehitus. Põllumajanduse kasumite kiire kasv tuleb aastatagusest kehvast saagist ning ei tarvitse järgmisel aastal jätkuda, kuid energeetika madalseis on ilmselt püsivama loomuga. Ehituse langus võib jääda lühiajaliseks, kui oodatav majanduskasvu aeglustumine jääb mõõdukaks. Jätkuvalt läheb väga hästi info ja side valdkonnal, kaubanduses ja kutsetegevuses, sealhulgas inseneridel, arhitektidel ja juristidel. Positiivses suunas mõjutas kasvu alkoholiaktsiisi langetamine, mis tõi kaasa ühekordsed muutused kaupluste soetuses ning piirikaubanduses.
Kuna tööpuudus on jätkuvalt languses, siis püsib ka palgakasv kiire, ulatudes 8 protsendini. Ettevõtlusstatistika põhjal ületab palgatulu kasv kasumite kasvu juba kuuendat aastat. Samas on kriisist alates olnud ettevõtete investeeringud tagasihoidlikud eelkõige tootmisvõimsuste piisavuse tõttu. Sellel aastal on ettevõtete investeeringud kesiste tulevikuväljavaadete taustal näidanud üllatavalt kiiret kasvu, samuti püsib kiire eluasemeinvesteeringute tempo. Elanike tarbimiskäitumine on tervikuna vaadates endiselt säästlik, suur kriis tundub olevat inimesed muutnud oluliselt ettevaatlikkumaks.
Vaatamata jätkuvalt jahenevale konjunktuurile kiirenes majanduskasv üllatuslikult kolmandas kvartalis lisaks Eestile ka Soomes ja Rootsis. Nende riikide käekäik on Eesti majanduse jaoks väga oluline. Pole välistatud, et meeleolud ettevõtluses on eelmise kriisi varjus üle Euroopa põhjendamatult pessimistlikud ja majanduskasvu aeglustumine võib jääda oodatust tagasihoidlikumaks.
Kesknädal
ei tule hoolida. See kordub mõne aasta tagant nagunii. Kogu maailmas võimutseb ületootmine ning turgude mitteleidmine kutsubki esile masu. Igatahes on see ajutine nähe ning pole vaja lasta end sellest häirida. Eestil on isegi kergem, sest me midagi erilist ei toodagi, järelikult kannatame samuti vähem. Ning kui on masu, on ka tootjate toodetu odavam ning meie saame selle odavamalt kätte. Mida sitem teistele, seda moosim meile. Tere tulemast, MASU!
KAS SA EI LEIA SIIS, ET SELLINE MAJANDUSMUDEL ON TÄIESTI VALE JU !?