Andre Hanimägi, Tallinna Haabersti linnaosa vanem
Tallinna linnaosad on kõik omanäolised. Lasnamäe ja Mustamäe on tuntud pealinna mägedena. Nõmme, Kristiine ja Pirita on eelkõige rohelised elamupiirkonnad. Põhja-Tallinn on muutumas kohaks, kus ajalugu kohtub tänapäevaga ning tööstus teenindusega. Kesklinna defineerib loomulikult Vanalinn. Nende linnaosade kõrval on Haabersti jäänud Eesti inimeste mõtetes justkui kõrvale. Ometi on tegemist linnaosaga, kus tõenäoliselt on külalised üle kogu riigi hoopis enam käinud kui nii mõneski teises kohas. Just Haaberstis asuvad Tallinna Loomaaed, Saku Suurhall ja Eesti Vabaõhumuuseum. Paigad, mida elamuste saamiseks tuleb ühel või teisel hetkel kindlasti külastada.
Ja omanäoline on Haabersti kohe kindlasti. Linnaosast leiab kõike, nii juba mainitud vaba aja veetmise kohti ja ettevõtlust kui ka kõrgeid kortermaju ning väikeste elamutega rohelisi piirkondi nagu Kakumäe ja Veskimetsa-Mustjõe. Sealhulgas on siin Tallinna ainus suur järv, Harku järv ja rannaala, mis koos Kakumäe rannaga annavad suvel võimaluse võtta päikest ning ujuda. Siin asub ka oluline taristuobjekt – Rocca al Mare viadukt ning ringristmik.
Ainulaadseim on kahtlemata enam kui 40-aastane Väike-Õismäe, mille planeering 1968. aastal arhitektide Mart Pordi ja Malle Meelaku poolt valmis. Ehitamist alustati 1973. aastal ning juba järgmisel aastal tähistame 35 aasta möödumist ajast, mil planeering sai riikliku auhinna. Ringikujuline planeering on ühelt poolt tõeline rõõm. Ümber Väike-Õismäe tiigi asuvad ringis koolid ja lasteaiad, rohkelt roheala ning tuhandete inimeste kodud. Kõik on käe-jala juures.
Praegu, mil autosid on tunduvalt rohkem kui asumi projekteerimise ajal, on suurimaks mureks kujunenud parkimine. Muret toidab seegi, et koolid ja lasteaiad on pea kõik ühes ja samas piirkonnas. Võib mõista, et kui samal ajal liiguvad ringis elavad inimesed autoga tööle ning teised toovad sinnasamasse kooli või lasteaeda õpilasi, on liiklusmured kerged tulema. Ka parkimiskohti on jäämas väheks ning vaatamata nende loomisele ja siseringi rekonstrueerimisele, jookseme pidevalt autode hulga sabas, kaitstes paljudele inimestele olulisi rohealasid omavolilise parkimise eest.
Niisamuti vajavad aastakümneid ehitatud hooned renoveerimistöid, nagu teisedki sel perioodil valminud kortermajad. Siiski on mul hea meel tõdeda, et linnaosas on suur osa väga aktiivseid ja tublisid ühistuid, kes on suutnud teha vajalikke töid, mis mitte ainult ei kaunista linnaosa välisilmet, vaid parandavad ka inimeste elukvaliteeti. Peame ühistutega regulaarseid kohtumisi, kus arutame erinevaid koostöövõimalusi ning tutvustame linna võimaldatud projekte.
Tuntumaks ja kaunimaks
Linnaosavanema ametit pean 2019. aasta maikuu lõpust ehk sisuliselt olen veidi üle poole aasta saanud tutvuda Haaberstiga, siinsete heade inimestega ning linnaosa võimalustega. Tuleb tunnistada, et Haabersti on pakkunud tohutult palju üllatusi, mida soovin ka teistele jagada. Esimesest tööpäevast peale olen rõhutanud, et soovin linnaosa muuta tuntumaks ja ilusamaks. Toome rohkem värvi – seda nii haljastuse ja lillede kui ka renoveeritud fassaadide või kultuuriprogrammide näol. Õismäe tiigi ala on väga suure potentsiaaliga kaunis koht, kuhu on aastate jooksul investeeritud, kuid mida annab veelgi atraktiivsemaks muuta. Praegu puudub linnaosas suur ja uhke esinduspurskkaev, mida loodan Õismäe tiigil peatselt näha.
Niisamuti soovin arendada Harku järve ranna-ala, et muuta see tõeliselt mõnusaks puhkamise kohaks. Kahjuks ei ole see lihtne ülesanne, sest järve ümber kuulub enamus maast eraomanikele, kuid usun, et ühiselt pingutades leiame kõiki osapooli rahuldavad tulemused ühel või teisel hetkel. Niisamuti tuleb arendada ka Kakumäe randa tänapäevaseks ning mugavaks, kus oleksid kõik vajalikud teenused rannalistele.
Väikeste sammudega astun igapäevaselt nende mõtetega edasi. Mul on hea meel, et saime juba suvel pakkuda senisest veidi enam silmailu haljastuse näol ning suutsime talvel pakkuda jõuluvalgust kohtades, kuhu polnud varem jõutud. Kuigi hammasrattad ei liigu kiiresti, olen ma päris kindel, et ühel hetkel suudame Haabersti potentsiaali reaalsuseks muuta ning linnaosa saab meelelahutuse ja vaba aja veetmise keskpunktiks, mida külastavad hea meelega nii Tallinna elanikud kui ka külalised Eestist ja välismaalt.
INFOBOX
* Haabersti linnaosa vanemad on muu hulgas olnud nii kuulus telediktor Viktor Vassiljev, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kui ka varasem peaminister, reformierakondlane Taavi Rõivas.
* 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel pälvis Keskerakond 9463 valija usalduse ehk pea poole rohkem kui teisele kohale jäänud Reformierakond (4163 häält).
* Ka Riigikogu valimistel 2019. aastal oli linnaosas populaarseim Keskerakond, kui peaministrierakonna poolt hääletas 16 950 inimest.
* Haabersti varasem linnaosa vanem Marek Jürgenson valiti 2019. aastal 1813 häälega parlamenti.
jutt on Haaberstist, siis miks on pildil Andre? Jääb järeldada suurte valitsejate eeskujust, et “Haabersti – see on Andre!”.
Mingit valimist ju lähikuudel oodata pole.