Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mets muutuva kliima tingimustes“ arutelu. Puutumatu mets on Eesti jaoks üks suurimaid väärtusi ning võiksime seda rohkem loodusturistide siia meelitamiseks ära kasutada, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Siret Kotka.
„Loodusturism on muutumas üha populaarsemaks ning Eesti on selleks suurepärane sihtkoht. Maailmas ei ole palju selliseid riike, kus territoorium oleks nii ulatuslikult looduslikult puhta metsaga kaetud,“ ütles Kotka, leides, et siinsed matkarajad ja puhkekohad on Eesti eelis ning peaksime neid rohkem ära kasutama.
Keskerakonda kuuluva poliitiku sõnul peaks riigi metsapoliitika eesmärgiks olema see, et metsamehed ja keskkonnakaitsjad mõistaksid järjest enam teineteist. „Metsamaa pindala on Eestis viimastel aegadel pigem suurenenud kui kahanenud. Mõistagi tekitab järjekordse metsatuka mahavõtmine emotsioone, kuid õigeaegne hooldamine ja uued istikud tagavad metsale paremad väljavaated tulevikuks,“ lausus Kotka.
„Kõik meie sammud peavad olema suunatud selleks, et Eesti mets oleks väärtuslikum, senisest liigirikkam ja ökoloogiline tasakaal veelgi paremini esindatud. Selleks tuleb aga säilitada tasakaal metsade majandamise ja kaitsmise vahel,“ ütles Kotka.
Keskkonnakomisjoni poolt algatatud arutelul pidasid ettekanded Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan ning Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm.
Niisiis, neiu Siret, millised on arutelu tulemused?Kas harvesterid müüakse nüüd vanarauaks ja mets jääb rahvale kui omanikule nautimiseks või jätkub röövraie?
Ometi üks õige mõte ! Võttis aega mis võttis…
v.a.juhul, kui ei hakata jahiturismi edendama ja linde loomi märklauaks kasutama.
muidugi ka haigusi sisse tooma. Nii et vaadata tuleb kellele ja millal piirid avada,muidugi kui a hnus lubab.
pärast neid kõnesid järele. Häiris see, et oli toodud hunnik arve, kui palju meil metsa ja metsamaad on ja kui palju saab pappi, aga kuidas metsa majandada, seda ei olnud.
Kõigepealt oli vale see, et meil üle 51% on metsamaad. Sest meie peame selle all silma shoopis seda maa-ala, kus kasvab tööstusmets. Mitte rabad, looduskaitsealad, looduspargid, teeääred ja võsa. Ma ei tea, palju siis meil oelks seda “metsamaad”, kuid märgatavalt vähem.
Mis puutub metsavarudesse, siis ka neist tuleb maha võtta see hulk, mis kasvab just eelnimetatud aladel. Järele jääks ainult tööstusmets. Kuid ka seal pole kõik arvudega määratud. Asi selles, et metsa ei saeta hulga järgi, vaid piirkonna järgi. Et ei tekiks sadu meetreid lagealasid ning loomad sealt kaoks. Selleks oleks vaja kindlaid seadusesätteid, et langi suurim läbimõõt ei ületaks 113m, see tagaks, et ka langi suurus ei ületaks 1 hektarit. Arutelus jäi kõlama, et meil on langi pindala keskmiselt 2 hektarit, kuid just see petabki. 1 hektarit ei tohi ületada mitte ükski ala, mitte aga keskmiselt. Sest viimane lubab maha saagida ka mitukümmend hektarit mujal.
Et mets omavahel ka toimiks, ei tohiks naaberlangil metsa saagida 10 aasta jooksul. Selle ajaga tekib lagealale juba noor mets ja elu läheb metsas edasi. Nii saaks tagatud ka 80-aastane mahasaagimistsükkel ning meie ümber oleks igas kohas kõik roheline. Praegu aga vaadake lankide kõrvale ladustatud puude tüvesid, enamsti leiate seal 20…40 aastarõngast. Osalt on need ahned omanikud, keda ei koti miski peale saadava raha. Sest 40 aasta pärast võivad temal juba valged sokid jalas olla.
Et ei toimuks lubamatuid saagimisi, tuleb 80-ks aastaks ette määrata, millistel kuni hektaristel lankidel tohib metsa teha ja millist saagimist vahepeal lubada. Sest ka seda on vaja. Näen sageli, kuidas mõni mets kasvab lohakusest umbe ja tulemuseks on üle poole väljalangemine kuivamise tõttu. Samas ei tohi väikseid lappe täiesti alt tühjaks teha, sest sinna ei tule ükski loom ja tuul puhub sellest metsast läbi nagu kaigastest.
Paneb imestama, kuidas ja misk peab rahavs ülal pidama selliseid metsandustöötajaid, kes oma metsast sugugi ei hooli.
Iäris e. looduslik mets ei kasva kunagi “umbe”. Metsas peabki olema kuivanud ja meie arvates surnud puid ja kände, mis seda tegelt ei ole mitte. Üllatus,üllatus – teised puud hoiavad neid kände elus ! = pension, sest need kännud mavad kogemusi ja annavad neid edasi seeneniidistike keerulise keemiavahetuse kaudu. See on metsainterneti üks osa. Samuti elavad seal vastavad bakterid jm.mikroelusolendid .
Umbe saab kasvada mets mis on inimese kätt tunda saanud või istutatud puukool.Ka uivamine saab toimuda liigvetest või kuivendamisest .valesti. Sest nii kui ilmub RAHA läheb inimene LOLLIKS. Ja JÄÄBKI. Puukoolides e.istutatud metsades, linnapuudel on see õnnetus et nad liigid,mis ei sobi üksteisega või siis üheliigiline /näit.linnades istutada okaspuid on kuritegu, pealegi istutatakse puid liiga tihedalt, nende juurtel pole õhku, neil pole sõpru = puid,kellega suhelda / Ka 80 a ei saada tagasi TÕELIST METSA.
ROOTSIS KASVAB KENA KUUSEKE, MIS ON VANA 10 000 aastat !!!!
kasvab mets majanduslikus mõttes. Mäletan, et kunagi Lahemaal oli jäetud meelega metsatukki, kus ei tohtinud midagi teha. Et vaadata ja võrrelda, kuidas erinevad metsatükid elavad ja iseennast välja vahetavad. Mis neist tükkidest on saanud, kahjuks ei tea. Kuid need põlismetsaks ettenähtud tükid polnudki majandusmets.