Jaanuaris tähistas 30. sünnipäeva Eesti maapiirkonna üks tuntumaid ja jõulisemaid ettevõtteid Otepää Lihatööstus Edgar OÜ. Firma rajaja, Lõuna-Eesti majanduselu grand old lady Maie Niit on tegevjuhtimise minia Mairele üle andnud, kuid lihatööstusel hoiab ta ikka silma peal ja peaaegu iga päev võib teda leida tootmise keskel nõu andmas või asju korraldamas.
Puka vallas Piiri talus 1938. aastal ilmale tulnud Puka Keskkooli ja Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikumi lihatööstuse ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia lihatööstuse erialal cum laude lõpetanud Maie Niit töötas Tartu Lihakombinaadis meistrina, vorstitsehhi juhataja ja peatehnloogina. Lihatööstust hakkas ta rajama toonase Otepää linnapea Jaanus Raidali ergutusel. Firma loodi 1990, tootmist alustati Vana-Otepääl 7. aprillil 1992. „Esimesena hakkasime valmistama poolsuitsuvorsti Nuustaku, mis tootmises tänaseni. Minu mõttemaailmas on Otepää nimi ikka Nuustaku,“ räägib Maie Niit.
Praegune tegevjuht Maire Niit alustas Otepää Lihatööstuses Edgar 1993. aastal „Olin saanud äsja esimest korda emaks ja tundsin, et imiku kõrvalt jääb ohtralt vaba aega üle. Samal ajal vajas lihatööstus äkki raamatupidajat. Arutasime kodus olukorda ja alustasin praktika ja teooriaga käsikäes. Kõik tundus nii uudne ja põnev. Aasta lõpuks olin bilansivõimeline lihatööstuse raamatupidaja ja majandusaasta aruanne oli auditeeritud. See võimaldas hakata taotlema Euroopa Liidu struktuurfondidest lisakapitali ja firma areng sai tuult tiibadesse. Mõne aja lihatööstuses töötanuna sain aru, et polegi nii lihtne see tootmine ja läksin Eesti Maaülikooli lihatehnoloogiat õppima, peale lõpetamist tundus kõik loogilisem.
Tarbija esimene eelistus
Arutasime Maire Niiduga Otepää lihatööstuse fenomeni üle. Maire arvates mahub selle mõiste alla ka rõõmupäevade vahele igapäevase rutiini talumine, hoidumine asjatutest finantsriskidest, aga riskimine igal juhul, tasakaalukus, ausus, oma töötajatest lugupidamine, pidev tootearendus ja kursisolek lihaturul toimuvaga nii Eestis kui mujal maailmas, koostöö ülikoolidega (Eesti Maaülikool, Tartu Kutsehariduskeskus ). „Alati tuleb leida olukorrast väljapääs, mitte mõelda sellele, miks ei saa, vaid leida viis, kuidas saab,“ ütles ettevõtja.
Enda senise panuse lihatööstuses võtab Maire Niit kokku nii: „Olen osalenud peaaegu kõikides firma arengut ja finantse puudutavates projektides, tootmises vajaminevate IT lahenduste juurutamises. Raske on eraldi just enda ideid tagantjärele välja tuua, see on meekonnatöö.” Kiidusõnu jätkub tal oma ämmale Maie Niidule: „Maielt on õppida väga palju, ta on erudeeritud juht ja elutarkustest pakatav naine. Ta on inimene, kes oskab juhendada noori ja tekitada motivatsiooni neis, kes on töötanud lihatööstustes aastakümneid. Ta on meie ettevõttele nagu „avatud raamat“, daam, kelle tegemistes on süsteemsus ja järjepidevus, samas väga kannatlik ja hooliv. Me võime rääkida vereseparaatori tööpõhimõtetest või eile õhtul loetud neurokirurgiaalasest raamatust, täissuitsuvorsti väljatulekust või reoveeanalüüsi tulemustest. Maie on mulle väga hea ämm ja vanaema oma lapselastele.”
Otepää lihatööstuse missioon on pakkuda tarbijale kodumaisest toorainest valmistatud kõrgkvaliteetset, maitsvat lihatoodangut toetades seeläbi kohalikku põllumajandust. Visioon aga olla tarbija ostuotsuse langetamisel tema esimene eelistus kogu Eesti Vabariigis. Tundsin huvi, kuivõrd huvituvad toodangust Otepääd ja selle ümbrust külastavad turistid. „Ma ei tähtsustaks turistide osa üle, nende osakaal on hooajaline, oluline on kohalik tarbija. Riigiasutused sh. sihtotstarbelised spordiasutused töötavad riigihangete põhiselt, nii saab hästi odavalt, alati võidab vähempakkumine, enamasti välismaine liha,“ ütles Maire Niit
Kust tulevad spetsialistid?
Maie Niit, Keskerakonna liige aastast 1998, on valitud Pühajärve ja Otepää vallavolikogusse, ta on pälvinud aunimetused Otepää aukodanik ja Aasta Ema.
Maire Niit räägib oma seoste algusest Otepääga nii: „Ma ei ole põline otepäälane, lõpetasin 1991. aastal Tartu Ülikooli, abiellusin Andrusega ja asusime elama Otepää lähedale, töötasin Otepää linnavalitsuses. Ütleme nii, et seda tohutut entusiasmi, energiat ja teotahet, mis oli Otepää omavalitsuse töös aastal 1991, praegu muidugi enam pole, see on asendunud ametnike igapäevase töörutiiniga, õiguste ja kohustustega. Kohalike elanike arv on Otepääl väike, ametnike arv paraku palju suurem kui tollel ajal, nii, et võimekust võiks jaguda. Igapäevatöös ei puutu ettevõtja vallaametnikega rohkem kokku kui töös vajamineva ehitusloa taotlemisel, aruannete esitamiseks toimib e-riik,“ rääkis ta.
Maire Niit jätkas: „Jälgin poliitikat huviga, aga endale meeldib töötada kindlasti eraettevõttes.“ Firma tulevikuplaanidest oli tal öelda järgmist: „Teeme suurepärast tööd, toodame inimestele toitu ja see teeb rõõmu. Eesmärk on olla pidevalt konkurentsis, pakkuda tarbijale kvaliteetset toodangut, tõsta tootlikkust, väärindada Eesti põllumehe poolt toodetud toorainet, võimaldada inimestele elukohalähedast hea palgaga tööd, suurendada ekspordivõimekust, kaasata firma arengusse noori ja andekaid tegijaid ja liikuda ikka edasi.”
Nii Maie Kui Maire Niit arvavad, et riik võiks maapiirkonna ettevõtlusesse rohkem panustada. Tuntakse, et majanduselu on Tallinna keskne, sest kõikide Eestis tegutsevate jaekettide kesklaod asuvad Tallinnas. „Kõigepealt tuleb toodetud toodang vedada Otepäält Tallinnasse, kust see omakorda Lõuna-Eestisse tagasi transporditakse, tööd jätkub paljudele. Probleemidest rääkides, on väga kahju, et enam ei õpetata statsionaarselt lihatehnoloogia eriala Tartu Kutsehariduskeskuses ega Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, sest polevat huvilisi. Kust tulevad aga tööstustesse eriala tundvad spetsialistid?“ küsib Maire Niit retooriliselt.
Jaan Lukas
KIITUS TAPAMAJALE ?