Keskerakonna Naiskogu (KENA) Tartu piirkonna klubi on taasalustanud aktiivset tegevust. Klubi esimesel kohtumisel, mis toimus veel 2019. aasta novembri lõpus, osales vähemalt 25 inimest. Praegu kuulub klubisse enam kui 70 liiget, kellest suurem osa võtab aktiivselt osa klubi elust.
Klubi on poliitikast ja ühiskondlikust tegevusest huvitatud naiste ühiskond. Klubi liikmetel on õigus koosolekul arutada igasuguseid teemasid, alustades tavalisest argipäevast ja lõpetades filosoofiliste teemadega. Koosolekutel on sõbralik ja pingevaba õhkkond, mis võimaldab avatud suhtlemist ning muudab kohtumisaja lõppedes väga raskeks teistest lahusoleku. Koosolekud toimuvad tavaliselt hubases kohvikus kesklinna lähedal, kus klubi pakub oma liikmetele kohvi, suupisteid ja vaikse koha, kus on võimalik rahulikult arutada kõiki hädatarvilike küsimusi. Päris suur osa uusi tutvusi areneb suhtlemiseks klubist väljaspool ja isegi sõpruseks.
29. veebruaril osales Tartu klubi koosolekul Riigikogu liige, samuti klubi juhatuse liige Siret Kotka. Koosoleku osavõtjatel oli võimalus iseseisvalt osaleda asjakohaste teemade arutelul juhtorgani koosseisu kuuluva inimese osalusel. Seekord puudutasid arutelud kahte teemat: Eestis sündinud lastele kodakondsuse andmine ja teine pensionisammas.
Klubi presidendi Marina Riisalu sõnul korjas klubi juhatus ideid ja küsimusi Tartu KENA liikmetelt, kuidas oma organisatsiooni edasi arendada ning üks olulisemaid soove oligi kohtumine Keskerakonna fraktsiooni liikmetega. Marina Riisalu on kindel selles, et Siret Kotka oli esimene, küll mitte viimane fraktsiooni liige, kellega klubi liikmed said isiklukult tuttavaks sellel aastal. Naiskogu president räägib, et Tartu KENA liikmetel on olemas suur soov külastada Riigikogu ning Tartu piirkonna liige Kerstin-Oudekki Loone on andnud kindla valmisoleku viia läbi lähiajal külastuse Riigikogusse ja see toimub esimesel võimalusel, mis sobib enamusele klubi liikmeskonnast.
Küsimusele, millised on Tartu klubi eesmärgid ning kuidas KENA võiks toetada naisi poliitikas, vastab Riisalu, et KENA Tartu piirkonna klubil on ühtne veendumus, et just Keskerakonnal on suur roll naiste edendamisel poliitikas, kuna erakond saab oma poliitika teostamisel toetada sooliselt võrdsema esindatuse saavutamist, alustades soopõhisest erakonnaliikmete üle arve pidamisest kuni konkreetsete põhimõtete kokkuleppimiseni. Keskerakonna poliitilised postulaadid võimaldavad väga paindlikult koostada kandidaatide nimekirja, mis mõjub positiivselt sellele, et ka õrnem sugu saaks tegeleda poliitikaga.
Värskete uuringute kohaselt on linnapead ja volikogude juhid peamiselt kõrgharidusega inimesed (PRAXIS uuringud 2019). Kohaliku omavalitsuse naiste hulgas on sõna otseses mõttes kõigil kõrgharidus, samas kui 10% meestest on ainult keskharidus. Sellegipoolest on naisi juhtivatel kohtadel palju vähem kui mehi. Kui võtta arvesse asjaolu, et peamine kompetentsuse näitaja on kõrgharidus, siis kindlasti ei saa naiste madal kompetents selliste tulemuste põhjuseks olla.
Tartu KENA klubi annab naistele võimaluse ühineda ühe lipu all ja ennast valjuhäälselt kuulutada. Ajastul, mil võrdõiguslikkuse liikumine saab jätkuvalt hoogu, on olulisem kui kunagi varem, et Eestis oleks organiseeritud rühm inimesi, kes on tsiviliseeritud arengu huvides valmis seda ideed toetama ja kõigile teistele eeskujuks olema.
Pietro-Aleksandr Pantšenko