Haridus- ja Teadusministeerium: kontaktõpe pärast 15. maid on pigem erandlik, kõik õpilased ei pea kooli minema

Kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest:

  • Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
    Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.
  • Kui tingimused seda võimaldavad, siis:

o koolides jätkub õppetöö ainult distantsõppe vormis 15. maini;
o pärast 15. maid ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna;
o pärast 15. maid on kontaktõpe individuaalne või kuni kümneliikmelistes rühmades, see ei välista distantsõppe jätkumist, kui selleks on vajadus.
o pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mille käigus saab:

 hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös;
 vajadusel aidata järele õpilasi, kellele distantsõpe nii hästi ei sobinud;
 korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine);
 viia läbi arenguvestlusi;
 teha kokkuvõtteid õppeaastast;
 teha ettevalmistusi eksamiteks.

  • Pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe pigem erandlik ja eelkõige mõeldud:

 12. klassi lõpetajatele;
 9. klassi lõpetajatele, kel vaja teha katsed gümnaasiumisse astumiseks;
 lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks distantsõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.

  • Sel õppeaastal peab ära jätma kõik suuremad üritused (lõpuekskursioonid, aktused, koolidevahelised võistlused jne).
1 Kommentaar
  1. Kõike 4 aastat ago
    Reply

    tehakse võimalikult valesti. Palju arukam on piirata kolded sisse ja nakatunud panna kindla valve alla kindlasse kohta. Järelejäänud nakkusvabades kohtades saab taastada tavaelu ja ka koolid saaks vabalt jätkata. Nakkuskolletes aga piiramisrõngas vedada üha koomale, kuni viimane satikahaige on kas terve või surnud. Siis saab ka kogu ENSV maa-alal tavaelu taastada. Kuid välispiiri ja kontrolljoont mitte avada enne kuni ka sealpool on satikaga tehtud 1:0.
    Praegune salastamismäng, et keegi ei tea, kus ja kes on nakatunud või teab aga ei räägi, est saaks teisi nakatada, tuleb lõpetada ja häbimärgistada. Kes need häbistatavad on, nägime reklaamis, kus nad laamendasid rahva rahaga oma bande nimel. Muide, üks oli just nimelt ka harimatusminister.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.