Helle Kalda, Tallinna linnavolikogu liige
Kuna 13. juunil lisandus jälle üks aasta sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanike kannatuste aastakümnetesse – omandireformi aluste seadus (ORAS) võeti vastu 13. juunil 1991, siis keskendun kõige olulisemale.
Rahvusraamatukogus toimus eelmise aasta lõpul esinduslik sundüürnike koosolek, mille korraldas Eesti Üürnike Liit. Pikemate sõnavõttudega esinesid seal peaminister Jüri Ratas, riigihaldusminister Jaak Aab, õigusajaloolane Peeter Järvelaid, õigusteadlane Endel Ploom, Riigikogu ja Tallinna volikogu liige Marika Tuus-Laul; koosolekut juhatasid ja esinesid pikemate selgitustega EÜL tegevjuht Urmi Reinde ja juhatuse liige Heimar Lenk ning vene keeles jagas kommentaare Irina Kostromina. http://www.kodueest.ee/
Peeter Järvelaid, kui valitsuse korraldusel tööle rakendatud teadlastest koosneva ekspertgrupi liige tõi esile omandireformi aluste seaduse eesmärgina sõnastatud punkti, kus öeldi, et ebaõigluse likvideerimisel ei tohi luua uut ebaõiglust. „Seda kuulutas Eesti riik, keda me usume, kelle kodanikud me oleme, ja see on see võtmekoht täna,“ lubas ta rahvast täis saali ees. Nimelt registreerus osalema üle 240 inimese, kuid esialgu oli istekohti vaid 80.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna emeriitdotsent Endel Ploom juhtis tähelepanu asjaolule, et: „Meil on saanud sõnakõlksuks „õigusriik“. Hiljuti justiitsminister (toona Urmas Reinsalu) tundis muret, et meie „õigusriigi“ maine kannatab. See, mida ei ole veel olemas, selle maine ju kannatada ei saa! … On haldusriik – meil on oht sinna sattuda õigusriigi asemel. Kui meie parlament võtab vastu seaduse, omandireformi aluste seaduse, kus ütleb sõnaselgelt ja kategooriliselt – ei tohi kaasa tuua uut ülekohut, siis mis teeb meie täitevorganite süsteem? Vilistavad sellele seadusele ja põhjustatakse kahju vähemalt 70 000 kui mitte 100 000 meie riigi kodanikule,“ tõdes õigusteadlane.
Praegune kolleeg Tallinna volikogus ja kauaaegne kaasvõitleja Riigikogus Marika Tuus-Laul avaldas lootust, et „Tallinna ülikooli teadlaste pinnal koostatud ekspertgrupp … esineb nüüd kui otseselt heastamisega tegelev komisjon, kes tõesti saab veel kord need uuringud ametlikult teha.“ Siinkohal viitab esineja EÜL poolt aastate jooksul korraldatud rakendusteaduslikele konverentsidele ja välja antud raamatutele: 2009. aastal Jaan Õmblus „Kaotatud kodud“, 2011. aastal Heimar Lenk „Lõhutud elud“, 2012. aastal kogumik „Kodu ja õiglus“, 2016. aastal kogumik „Kodu ja õigusriik“ ning 2019. aastal Heimar Lenk „Lõhutud elud II“.
Nõuame kompensatsiooni
Tuginedes Riigikogu stenogrammidele on võimalik jälgida omandireformi õigelt rajalt hälbimise käiku. Toompeal aruteludes osalenud Ülo Uluotsa hinnang pärast omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist parlamendis 13. juunil 1991 oli: „Me rikkusime ära ilusa asja ja vajaliku seaduse.“ (Rahva Hääl, 11.07.1991)
Omanike Keskliidu volikogu esimees akadeemik Anto Raukas meenutas seoses haldusreformiga, et omandireform meil äpardus ja muretses, kas selle reformiga läheb paremini? „Omandireform lähtus õigest ja õilsast eesmärgist – tagastada õigusjärgsetele omanikele okupatsioonivõimude ebaseaduslikult võõrandatud vara ja luua eeldused riigi majanduse kiireks arenguks. Need õilsad eesmärgid aga ei realiseerunud ja sellel ebaõnnestumisel on konkreetsed süüdlased. Reformi käivitamine ja elluviimine näitas Eesti juhtpoliitikute, juristide ja Riigikogu liikmete vaimuvaesust ja piiratust, sest olulisi suuniseid ei osatud korralikult mõtestada ja sõnastada.“ (SL Õhuleht, 15. juuli 2016)
Loodame, et seekord suunab meid rohkem teadus kui ahnus ja aasta lõpul annavad ekspertgrupi teadlased tuginedes kaasaegsetele teadmistele oma hinnangu omandireformis toimunud varade erastamisele, sealhulgas nn tagastamise vormis, mis tõigi kaasa sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud sotsiaalse grupi tekkimise. Õigusriiki soovime ju kõik! Iseseisvuse taastamise eufoorias alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas Euroopa õiguskorra ja Eesti põhiseadusega. Sundüürnikud nõuavad kompensatsiooni neile tehtud ülekohtu eest. Meie kultuuriruumis on see õiglus, mis taastaks nende inimeste jaoks koduõiguse mõiste oma kodumaal. Selle võimaluse peab leidma Riigikogu.