Kas Tallinnal on šanss võita Euroopa Rohelise Pealinna tiitel?

12. mail sai Tallinna linn hea uudise. Meie pealinn valiti teist korda finalistiks Euroopa Rohelise pealinna tiitli saamisel. Kas on üldse reaalne, et sel korral me võidame, ning mida linn peab tegema, et tiitlit seekord koju tuua?

Natuke ajaloost. Euroopa rohelise pealinna auhind on auhind Euroopa linnale, mis on saavutanud enam kui teised linnad, muutes oma printsiipe linna valitsemises ja planeerimises keskkonnasäästikuks ja keskkonnasõbralikuks. Esimene auhind anti 2010. aastal Stockholmile.

Mis peaks meid panema rohkem töötama selle nimel, et lõpuks see tiitel võita, on see, et Euroopa rohelise pealinna idee loodi algselt kohtumisel 2006. aasta mais Tallinnas. Siis oli Tallinna linnapea praegune Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Auhind on 15-e Euroopa linna ja Eesti Linnade Liidu algatuse tulemus, kes esitasid Euroopa Komisjonile niinimetatud Tallinna memorandumi, tehes ettepaneku luua auhind, millega autasustatakse linnu, kes on õigel teel linnaelu keskkonnasõbralikumaks muutmises. Auhind kuulutati ametlikult välja Euroopa Komisjoni algatusel 2008. aasta mais ja igal aastal valitakse Euroopa roheliseks pealinnaks üks Euroopa linn.

Eelmine kord saime me finaali 2017. aastal, ning kaotasime Oslole, mis valiti 2019. aastal Euroopa Roheliseks pealinnaks. Täna on lisaks Tallinnale finalistideks valitud veel kaks linna Prantsusmaalt – Dijon ja Grenoble, ning Itaalia Turiin.

Konkurss koosneb mitmest osast. Esimene osa, milles Tallinna avaldus on läbivaadatud ja kõik 12 indikaatorit teiste linnadega võrreldud, on läbi. Nüüd oleneb kõik sellest, kuidas linn ennast presenteerib ja kaitseb oma tahet ja tegusid komisjoni ees kohapeal.

Žüriis on viis liiget, viie organisatsiooni esindajad, ning mõne organisatsiooni puhul on meil olemas ka partnerid Eestis. See võib meid muuta natuke kõlavamaks, samas, žüriis on ka näiteks prantslased, kes võivad hääletada oma linna eest solidaarsusest.

Žürii liikmed hakkavad hindama linnasid järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) Linna üldine pühendumus, visioon ja entusiasm, mida tutvustatakse kohapeal;

2) linna suutlikkus olla eeskujuks, inspireerides teisi linnu, edendades parimaid tavasid ja suurendades Euroopa Rohelise pealinna mudeli teadlikkust – pidades silmas linna suurust ja asukohta;

3) Linna kommunikatsioonistrateegia.

Tallinn on seekord väga tõsiselt võtnud eesmärgiks tiitel koju tuua. Sest meie linnal on mida teistele näidata, ning see ei ole sugugi vaid tasuta ühistransport.

1.      Meil on piisavalt palju rattateid, ning praegu töötakse selle nimel, et teed oleksid ka rohkem omavahel ühendatud.

2.      Meie koolides ja lasteaedades on toimunud mitmed rohelised projektid nagu: aedlinnad asutuste territooriumil, aed aknalaual, linnumajade meisterdamine.

3.      Paljude koolide territooriumil on olemas jalgrattaparklad.

4.      Viimastel aastatel, 5. juunil, mil tähistatakse ülemaailmset Keskkonnapäeva, jagab Tallinna linn ülemaailmselt tuntud ökomärgist Roheline lipp, mis antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia ning järgivad seda oma õppetöös.

5.      Sel aastal Tallinna päev kestis küll online´s aga kolm päeva järjest, ning esimene päev oli Keskkonnapäev, kuhu koondati erinevaid keskkonnateemalisi üritusi ja loenguid.

6.      Meil on olemas unikaalne Aegna saar, kus toimuvad erinevad haridusprogrammid.

7.      Tallinna linn tegeleb bioloogilise mitmekesisusega. Kas olete kuulnud Paljassaare ja Pirita linnaveistest? Soovitan käia vaatamas!

8.      Meil on väga meeldiv elukeskkond. Jah, veel ei ole ideaalne, aga kui palju rohelust meil on võrreldes teste linnadega? Aga Reidi tee projekt?

9.      Enamgi veel, linnal on plaanis lähiaastatel realiseerida mitu suurejoonelist projekti. Nagu näiteks Tondiraba looduspark, mis oleks tervele perele mõeldud park, kus saaks nii jalutada, puhata, teha sporti, kui ka mängida erinevatel mänguväljakutel – ning kõik see on keset loodust, sest rohelus säilitatakse. Multifunktsionaalne väljak. Lisaks plaanib linn lähiaastatel valmis saada Koplist Astanguni kulgeva 13 kilomeetri pikkuse pargi, mida nimetatakse Putukaväilaks.

Meil on, mida näidata, nii mineviku kui ka tuleviku osas, näidata, kuidas meie areneme keskkonnasõbralikumaks, kuidas meie harime tulevast põlvkonda. Tähtis on, et me ise usuksime, et meie riigi pealinn on tiitlit väärt. Jagame uudiseid, rõõmustame, kui saab midagi tehtud, oleme positiivsed mitte skeptilised, ning näitame seda üheskoos ka väljapoole.

#EGCA2022
#rohelinetallinn
#greencapitalofeurope
#greencapital2022

Karine Oganesjan

Linnapea büroo juht, KE volikogu liige