Riigikogu väliskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitsid erakorralisel ühisistungil Eesti seisukohad Euroopa Liidu Valgevene poliitika kohta.
Komisjonidele tutvustas Eesti seisukohti peaminister Jüri Ratas, kes esitab need ka kolmpäeval toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogu videokohtumisel, edastas riigikogu pressiesindja.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Valgevene idapartnerluse riik, keda Eesti on otse ja ka läbi Euroopa Liidu toetanud juba üle kümne aasta. „Meie toetus jätkub ja eriti tähtis on see praegu kui Valgevene on olulisel teelahkme,“ ütles Eesmaa.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott pidas väga oluliseks, et Eesti toetab Valgevene kodanikuühiskonda ka 100 000 euroga. „See on tähtis sõnum Valgevene kodanikele, kes oma seisukohti väljendavad ja demokraatia eest oma elu ja tervise hinnaga seisavad,“ ütles Ott.
Eesti on seisukohal, et Eesti ei tunnusta 9. augustil toimunud Valgevene presidendivalimiste tulemusi, need ei olnud ei vabad ega ausad. Eesti on seisukohal, et Aljaksandr Lukašenka on seoses ulatusliku valimistulemuste võltsimisega kaotanud mandaadi.
Eesti toetab Valgevene rahva tahet muutusteks riigis ja peab oluliseks uute, vabade ja demokraatlike valimiste korraldamist. Eesti toetab sihitud sanktsioonide kehtestamist vägivalla ja valimiste võltsimise eest vastutavate isikute suhtes. Samas ei tohi sanktsioonid kahjustada Valgevene tavakodanikke.
Eesti leiab, et Euroopa Liit peab Valgevene olukorda arutama ja fookuses hoidma rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO julgeolekunõukogus, ÜRO Inimõiguste Nõukogus, Euroopa Nõukogus ning Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioonis. Rõhk peab olema vägivalla võimaliku eskaleerumise ärahoidmisel ja rahumeelse poliitilise lahenduse leidmisel, mille tulemuseks oleksid uued valimised.
Eesti toetab Valgevene kodanikuühiskonda ja vaba ajakirjandust ning Euroopa Liidu suuremat tuge sellele. Valituse otsus on toetada Valgevene kodanikuühiskonda 100 000 euroga.