Tallinna Juudi Kool tähistab kolmapäeval taasavamise 30. aastapäeva ja uue õppesuuna lisandumist alanud kooliaastast.
Pidulikul aktusel õnnitlesid kooliperet tähtpäeva puhul Tallinna abilinnapead Betina Beškina ja Vadim Belobrovtsev ning Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
“Juudi kooli tähtpäev on haridus- ja kultuurilooliselt oluline Tallinna ja kogu Eesti jaoks, sest koos taasavamise 30. aastapäevaga võiksime tähistada mitte ainult kooli, vaid ka kohaliku juudi kogukonna ja juudi kultuuriautonoomia mitu korda vanemat tähtpäeva. Eestis elavad juudi lapsed hakkasid Tallinnas kooliharidust saama juba 140 aastat tagasi,” ütles Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Ametlikult asutati kool juudi koguduse juurde 1919. aastal ja hakkas gümnaasiumiharidust andma 1924. aastast, kuid sõja ajal oli kool sunnitud tegevuse lõpetama. Kui aga 1988 hakkas Tallinnas esimesena kogu tolleaegses Nõukogude Liidus tegutsema Juudi Kultuuri Selts, siis õige varsti jõuti seltsi eestvedamisel ka kooli taastamiseni. See oli esimene rahvusvähemuse kool taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
“Kooli taasavamisel oli märgiline tähendus Eesti juudi kogukonna jaoks, kuna tänu oma haridusasutusele loodi tugev alus edasiseks tegevuseks. Tallinn on uhke, et see kool, kus alati on lastele antava hariduse tase olnud kõrge, on osa meie koolivõrgust. Tugeva lisaväärtuse annab sellele koolile juudi kultuuri, traditsioonide ja keele õpetamine, mis omakorda teeb Tallinna Juudi Kooli unikaalseks,” ütles abilinnapea Belobrovtsev.
Värske uudis tuli selle õppeaasta algul, kui samuti juudi kogukonna eestvedamisel avati Tallinna Juudi Koolis uus õppesuund eestikeelse riikliku õppekava järgi. Kool rõhutab, et uues õppesuunas toimub venekeelsete laste sujuv üleminek eestikeelsele haridusele, säilitades tugeva omakultuurilise tausta.
lugesin selle kooli põhikirja. Seal seisis selgelt, et eestilikkusele eelistatakse juudilikkust, loomulikult ka vastavat õpet.
Igatahes ei vastanud see siis meie seadusandlusele ehk kooliseadusele.
Kuid avaramalt võttes miks ka mitte? vabalt tuleks toetada ka ukrainlaste ja belarusside koolide loomist. Nii saaks slaavlased omavahel liigitada ja nad eraldada üksteisest. Ja miks mitte eraldi kooliõpe ka tatarlastele, tšuktšidele, arabitele, italjaanodele, hottentottidele ja teistele, kui nad ise suudavad oma kooli/koole ülal pidada.
Juut Gräzin on Eesti pastor!
VOT TAK!
Millise riigi keeles toimub seal õpe?
Po Russkii
selle juudikooli paberitega, samuti õpetajaskonna nimedega. Loomulikult on seal võimul nn vene juudid. Juba nende juudilike perenimede eesnimed on puhtalt venelaste omad. Ning õppekavas on juutluseõpe. Samuti ei võeta vastu igaüht, kes tahab sinna õppima minna, kõik käib juutide otsusel vestluse järel. Nii selgitatakse välja soovija päritolu, kas ikka mõni juut on kunagi esivanem olnud. Ning nõutakse ka allkirja paberile, et laps on nõus saama juutluseõpet (nn judaica). Õpetatakse juutide ajalugu, tavasid, keelt (kas ivritit või saksalikku jidišit, jäigi selgusetuks).
Kokkuvõttes: vene juutide venekeelne kool Eestis, kuhu eestlasi vastu ei võeta.