VSEVOLOD JÜRGENSON
Valdava osa Eesti elanike pensionid ei vasta 21. sajandi Euroopa elatanud inimeste vajadustele.
Eesti pensionid võimaldavad vaid tagasihoidlikku äraelamist. Neist ei jätku meelelahutuseks, kultuurihuvi rahuldamiseks ja reisimiseks – kõigeks selleks, mis aitab kõrges eas inimestel hoida meeleolu ning seeläbi pikendada eluiga, nagu näeme paljude lääneriikide eakate juures. Eesti pensionär on valdavalt vähekindlustatud ja igapäevamuredest rusutud ning sellest tulenevalt kimpus krooniliste haigustega.
Pensionide tõstmisest kõneldes laiutavad poliitikud käsi ning räägivad tööealise elanikkonna vähenemisest tingitud pensionifondi kokkukuivamisest. Samas tuleks tulevikupensionidest rääkides arvestada sellega, et Eesti ei tohi jääda igaveseks vähese tööviljakuse ning madala tehnoloogilise tasemega riigiks. Me peame jõudma selleni, et kasvav tööviljakus, robotiseerimine ning infotehnoloogia areng korvavad tööealise elanikkonna kahanemise ning pensionifond hakkab tänu majanduse kaasajastamisele hoopis kasvama. Samuti looks paremate tehnoloogiate kasutamine võimalusi vanemaealiste suuremaks tööhõiveks, mis omakorda tõstaks nende elatustaset ning parandaks ka tervist, sest inimene, kes tunneb end ühiskonnale vajalikuna, suudab paremini haigustele vastu panna.
Eakate teema on tihedalt seotud ühiskonnas omaks võetud väärtushinnangute ning tulevikuvisioonidega.
VSEVOLOD JÜRGENSON,
Tallinna Mustamäe linnaosakogu liige