Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas Wiedemanni keelepäeval tänavust laureaati Helle Metslangi ja ütles, et kuigi mõnikord tundub keel enesestmõistetav nagu õhk, märkame teistsuguses olukorras keelelisi nüansse vägagi tähelepanelikult.
„Mõelgem kasvõi kevadisele eriolukorrale, kui sõnumi edastamine oli ajalis-kriitiline ja käibele tuli ka uusi sõnu, mille tähendus pidi olema võimalikult üheselt mõistetav,“ rääkis minister Wiedemanni keelepäeva avakõnes. „Kriitilistel hetkedel seame keelele, vajalikele sõnadele ja sõnumi selgusele väga kõrged ootused. Õnneks on eesti sõnavara rikas ja uus aeg saab sellesse süsteemi istutada uusi sõnu.“
Minister Mailis Reps märkis, et kui noorte keelehoiakute üle arutledes tuuakse esile inglise keele pealetung, siis sageli unustatakse teadvustada, et mitme keele valdamine on rikkus. „Ükski lisanduv keel ei pea tulema juba omandatud keele arvelt,“ ütles ta. „Kõigi keelte oskust saab arendada kõrgele tasemele.“
Minister märkis ka Helle Metslangi kui Eesti keelenõukogu liikme panust keelevaldkonna uue arengukava koostamisse. Valmivas arengukavas nähakse ette tegevused järgmiseks viieteistkümneks aastaks – kujundada eesti keele mainet, populariseerida ja arendada keeleõpet ning keeleteadust, jätkata investeeringuid keeletehnoloogiasse. „Et saaksime arengukavas seatud plaane ellu viia, on väga vaja, et jätkuks neid inimesi, kes teavad, kuidas keelt õpetada, uurida, korraldada ning tehnoloogiaga toetada,“ kõneles Reps. „Me vajame keele õpetamisel, uurimisel ja arendamisel nutikaid, kes küsivad miks ja teavad, kuidas.“
Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal inimesele, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: selle uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel ja kasutamisel. „Keeleteadlasi Wiedemanni ja Metslangi lahutab ajaliselt rohkem kui sajand, aga neid ühendab professionaalne huvi keele sõnavara ja grammatika vastu ning oskus keelelisi tähelepanekuid täpselt, süsteemselt ja arusaadavalt kirjeldada,“ rääkis minister.
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva tähistatakse täna Väike-Maarjas. Auhinna tänavune laureaat, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Helle Metslang esineb ettekandega “Mitmetahuline eesti keel” ning traditsiooni kohaselt istutas ta kohalikku keeletammikusse oma puu.
miks Mailis ja keeleteadlased lasevad läbi Aasa Taavi lolleiutise LIIKUVUSameti? Tulge ikka mõistusele, on ju vaks vahet liikumisVÕIMEL ja liikumisVÕIMLUSEL. Samuti pole uus (oma sisult) jabur liitamet mingi meditsiiniline asutis, vaid see amet peab korraldama inimeste ja kaupade VEDU. Miks keelemehed ja -naised panid VEOameti või VEONDUSameti põlu alla, mitte ei saa aru. Ju siis Mailis ja ta kaasbandiidid ei oska eesti keelt ega saa ka sellest aru.