Siret Kotka: Lääne-Virumaa on rikas säravatest keskerakondlastest

Eesti poliitikamaastiku ühele erudeeritumale ja sarmikamale naisele Siret Kotkale lähevad Riigikogu liikmena korda kogu Eestimaa, eriti aga oma kodumaakonna Lääne-Virumaa rõõmud ja mured. Keskerakonna juhatuse liige Siret Kotka juhib ka erakonna Lääne-Virumaa piirkonda, mis tema sõnul on rikas edukate ja tegusate erakonnakaaslaste, samuti tervislikke ja sportlikke eluviise esindavate inimeste poolest.

Tänavune aasta on teil poliitilises elus juubeli aasta, sest aastal 2000 sai teist Keskerakonna noortekogu liige. Kuidas selle valiku tegemine on meelde jäänud?

Ma vaatasin internetis Keskerakonna noortekogu kaarti ja nägin, et Lääne-Virumaal olid erinevad noortekogu klubid, minu kodukohas Väike-Maarjas aga klubi polnud. Mäletan väga hästi, kuidas siis istusin 14-aastase noore neiuna bussile ja sõitsin Tallinnasse. Bussipeatusest tuli minna Keskerakonna büroosse, mis asus siis Toompeal. Kohtusin seal toonase noortekogu esimehega, kes andis nõu, kuidas võiks Väike-Maarjasse klubi asutada. Kahe nädala pärast oligi  Väike-Maarjas Keskerakonna noortekogu klubi loodud.

Tunnete Lääne-Virumaad väga põhjalikult. Kuidas siinseid keskerakondlasi erakonna ridades ära tunda?

Kui rääkida Keskerakonna juhtidega, siis nad märgivad, et Lääne-Virumaal on suur silmapaistvate keskerakondlaste juurdekasv. Oleme Lääne-Virumaal kaheksast omavalitsusest viiel võimul. Nimekateks Lääne-Virumaa keskerakondlasteks on Kaido Höövelson, Triin Varek, Andres Jaadla, Hans Kruusamägi, Maksim Butšenkov, Toomas Väinaste, Riho Kutsar, Rauno Võrno. Tugevate tegijate osakaal on hästi suur.

Tartu Ülikoolis valminud magistritöös uurisite keskklassi kujunemist Eestis. Kuidas on praegu lood keskklassiga Lääne-Virumaal ja Eestis tervikuna?

Arvan, et Lääne-Virumaa esindab väga selgelt läbilõiget Eestimaast. Keskklassi osakaal on LääneVirumaal samas proportsioonis, kui Eestis tervikuna. Tallinnas on keskklassi osakaal suurem, Lõuna-Eestis aga väiksem.

Rääkides elust Eestimaal ja eriti maal ei saa üle ega ümber tööpuudusest ja tööjõupuudusest, teede olukorrast, põllumeeste soovist normaalse hinnaga oma toodangut müüa. Millisel moel avalduvad need valuküsimused Lääne-Virumaal?

Küllap muretsevad kõik Eesti ettevõtjad selle üle, kuidas saada head tööjõudu. Tööjõudu tuuakse ka teistest Eesti piirkondadest ja välisriikidest.  Rakvere Lihakombinaadis töötab näiteks idavirumaalasi. Eestlane ei taha kahjuks lihtsamat tööd teha, mistõttu traktoriste ja teisi töötegijaid on tööle võetud Ukrainast. Majandus  vajab elavdamist, mistõttu tuleb leida hea lahendus, et tööjõudu oleks olemas.

Lääne-Virumaale on iseloomulik ka olukord, et arvestades Tallinna lähedust, käivad väga paljud meie inimesed tööl Tallinnas. Nad saavad ka kõrgemat sissetulekut, kui nad saaksid sama töö eest Lääne-Virumaal.

Kuidas läheb Väike-Maarja vallal, mille vallavolikogusse on teid korduvalt valitud?

Tervikuna läheb Väike-Maarja vallal hästi. Siin on väga palju arendatud, on ilus keskväljak, tervislik elukeskkond, ehitame kergliiklusteid, arendame sportimisvõimalusi. Töötavad kultuurikeskused mitmete huviringidega. Head kodused väärtused on Väike-Maarjas hoitud.

Milline on Väike-Maarja keskväljakul paikneva Georg Lurichi kuju mõju spordihuvile?

Väike-Maarjas on sportimise traditsioonid alati väga tugevad olnud. Harrastatud on maadlust, vahepeal oli tugev korvpall, siis kergejõustik. Samuti on edendatud väga kõvasti ratsasõitu. Spordikallakud sõltuvad suuresti ka sellest, millised treenerid Väike-Maarjasse sattuvad. Kui treener olemas, leidub ka noori, kes huvituvad vastavast spordialast. Peagi tulevad ka saavutused.

Lurichi  kuju on sümboolne ja annab vallale kindlasti jõudu juurde. Noortes endis on aga spordipisik tugevasti sees, mida tõestavad ka erineva põlvkonna spordiharrastajad: jalgratturid, uisutajad, lihtsalt jalutajad. Inimesed liiguvad Väike-Maarja valas ikka suhteliselt palju.

Inimene ei ela maailmas üksi. Milline on olukord loomakaitses, mis on teile samuti südamelähedane valdkond?

Loomakaitseväärtused kasvavad ühiskonnas pidevalt. Kui Eestis keelustati loomade pidamine tsirkuses, siis ei tekitanud see vastureaktsioone. Riigikogus on arutusel mitmed loomakaitse teemalised petitsioonid. Kui on vaja looma sõidutada ühest riigist teise, peaks ka transport olema võimalikult loomasõbralik. Inimväärtuste raames peame vaatama ka loomaväärtusi. Tähtis on seegi, et loomade elutee lõpp oleks võimalikult stressivaba.

Eesti ühiskond vajab väga puhast ja mahedat toitu. Küllap mõistavad kõik, et põllumajandusloomade hoidmine ja nendele võimalikult stressivabade elutingimuste tagamine on väga oluline, sest siis on ka meie toidulaud tervislikum.

Kuidas läheb Rakvere Teatril, mille nõukogu liige te olete?

Rakvere teatril läheb hästi. Külastajate  numbrid on koroonaperioodi tõttu langenud, kuid nii on see kogu Eestis. Teatris on aga väga huvitavad ja head etendused. Üks viimase aja paremaid tükke „Charlotte Löwensköld“ esietendus septembris. Soovitan seda etendust kindlasti vaatama minna. Rakvere teatris on väga head näitlejad, kes koduteatrit hoiavad. Oma rolli teevad nad sajaprotsendiliselt ja lisavad sinna nii mõndagi juurde. Istudes teatrisaalis toolile, siis kella, millal etendus lõpeb, sa väga ei vaata.

Olete ühenduse Ausad Valimised liige. Millisteks võib sellises moraalikategoorias prognoosida 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisi?

Keskerakond läheb Lääne-Virumaal kohalikke valimisi võitma. Mis puutub valmimiste aususesse, siis nüüdse koalitsioonilepingu põhjal on väga selge, et e-valimisi vaadatakse üle, neid muudetakse selgemaks. Kõik inimesed peavad tunnetama, et valimised on ausad ja usaldaksid valimisi. Praegu on ühiskonnas siiski segment, kelle arvates e-valimised pole turvalised. Nii tuleb teha tööd selle valimisviisi turvalisuse tõestamiseks. Teine võimalus oleks need ära lõpetada, mis tänase koalitsiooni eesmärgiks kindlasti pole. E-valimiste parandamine on aga tõesti arutelukoht.

Lääne-Viru keskerakondlased võivad uhked olla uue ja kaasaegse büroo üle.

Uue büroo avasime augusti alguses Rakveres Lai tänav 1. Büroo ruumid paiknevad esimesel korrusel ja on inimestele hästi ligipääsetavad. Liikumisraskustega inimesed pääsevad büroosse mööda kaldteed. Ma arvan, et see on 21. sajandil iseenesestmõistetav iga asutuse jaoks. Ise käin büroos päris palju, seal toimuvad erinevad kohtumised, koosolekud jne. Valgusküllase ja hea töökeskkonnaga bürooruumide kohta kuuleb pidevalt kiitust.

Kui palju jääb teil aega hobideks?

Mulle meeldib lugeda väga palju raamatuid. Käin ka ujumas. Meelepärane tegevus on ka investeerimine, milleks olen inimestele nõu andnud ka facebookis lootuses, et nendest võib kasu olla. Noore emana kasvatan poega ja arendan ka ennast.

Usutles Jaan Lukas