Jaan Toots: Erakonna Tartu piirkond on muutunud nooruslikumaks

Jaan Toots

Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Jaan Toots on jooseptootslikult ettevõtliku ja pealehakkaja vaimuga. Usutluses Kesknädalale räägib ta, millist atraktiivsust tooks Tartule ja kogu Lõuna Eestile kultuuri- ja spordikeskuse Arena ehitamine, uute sildade rajamine, Anne kanali kujundamine puhketsooniks ja mitmed teisedki projektid. Toots tunneb heameelt selle üle, et Tartu Keskerakond on muutunud üksmeelsemaks ja nooruslikumaks.

Kuidas paistavad Tartu poliitilised olud Keskerakonna Tartu piirkonna juhi vaatevinklist?

Mind valiti Keskerakonna Tartu piirkonna esimeheks eelmise aasta septembris. Tänavu märtsis valiti mind teistkordselt esimeheks. Püstitasin endale Tartus kolm eesmärki: esiteks, et juhatuse koosolekud peavad toimuma konkreetsete päevakorra punktidega, mille koostamiseks küsin juhatuse liikmete arvamust. Teiseks pean oluliseks erakonna liikmeskonna suurenemist. Kolmandaks eesmärgiks seadsingi noorte kutsumise erakonda. Aastaga ongi Keskerakonna Tartu piirkonnaga liitunud üle 60 tartlase, kellest paarkümmend on noored. Juhatusse kuuluvad noortest Markus Meier ja noortekogu esimees Ismail Mirzojev.

Noorte soov koos käia ja koos tegutseda teeb mulle tõeliselt head meelt.

Tartu noortekogust on võrsunud meie piirkonna koordinaator Artjom Suvorov, Riigikogu liige Oudekki Loone ja mitmeid teisi aktiivseid noorema põlvkonna poliitikuid. Põhisihiks on aga erakonnal väga tugeva tulemuse tegemine 2021. aasta kohalike omavalituste valmistel. Väga oluline valmiste võitmiseks on maailmavaate ja põhimõtete kõrval kandideerijate nimekiri, mis peaks koosnema inimestest, kes tõsiselt soovivad pühenduda erakonnatööle ning edendada Tartu elu.

Erakondade püüdluseks on saada võimule ja olla võimul. Praegu on Keskerakond Tartu linnavolikogus opositsioonis. Kas sellisel olukorral on ka teatud plussid?

Opositsiooni mineku tingisid meile kaudsed põhjused. Uude piirkonna juhatusse ei valitud inimesi, kes olid eesotsas Tartu linnavalitsuses ja volikogus. Tekkisid komplikatsioonid. Praegu moodustavad Tartu keskerakondlased ühtse meeskonna. Olen kindel, et lähenevad valimised viivad Keskerakonna Tartus uuesti koalitsiooni.

Koalitsioon on tegelikult eesmärk, kuid seal on ka miinuseid, et pead arvestama koalitsioonipartneriga, temaga kokku leppima, tegema otsuseid, mis ei vasta koduerakonna ootustele, kuid on koalitsioonis tingimusteks. Opositsioonis olles avaneb võimalusi enne valimisi kritiseerida koalitsiooni tegemata jätmisi. Tartus on selliseid vajakajäämisi rohkesti. Tartus on üle 20 aastat võimul olnud Reformierakond ja sel ajavahemikul on valminud kaks silda. Tartu ülikooli ja riigi koostöös valmis ülikooli õppekeskus Delta ning puhtalt riigiprojektina valmis Eesti Rahva Muuseum.

Seda on ju selle aja kohta vähe. Keskerakond peab väga vajalikuks, et Tartus valmiks kultuuri- ja spordihall Arena. Selliste funktsioonidega hoonet on tartlastele lubatud juba 1990-ndate lõpust. 2004. aastal eraldati ka maa ERM-i kõrvale ning 2015. aastal pälvis objekt heakskiidu linna elanike hulgas korraldatud küsitluses „Kaasav eelarve“. Ehitamise eestvedajaks sai liikumine Tartu Eest. Nüüd on ideega ühinenud Keskerakonna Tartu piirkond. Püüame kõik teha selleks, et Tartu saaks linnahalli, mis on vajalik meie linnale ja kogu Lõuna-Eesti regioonile. Hoone valmimisega tuleks uus hingamine turismi, hotellimajandusse, kultuuriellu ja teistesegi eluvaldkondadesse. Võib prognoosida, et lisaks Lõuna-Eesti piirkondadele hakkavad Arenat regulaarselt külastama ka inimesed Põhja-Lätist.

Eesmärgiks on Arena ehitada riigi rahaga. Siis on võimalik teda hallata ürituste ja perekeskuse tuludest. Toetajaks on tarvis leida ka suurfirma, mille nime Arena kandma hakkab.

Valimisprogrammis on ka elukeskkonna muutmine Annelinnas. Seal valmib jalgpallihall, puuduvad aga välispordiväljakud, mänguplatsid väiksematele lastele. Uuslinnas vajavad korrastamist nii autode parkimine kui ka rohealad.

Noorte vaba aja sisustamine mitmekülgsemaks aitab ära hoida negatiivseid arenguid, mille hulka kuulub kindlasti nõrgemate ja tugevamate narkootikumide ning alkoholi tarbimine.

Millised mõtted on seoses Emajõega?

Olen vestelnud mitmete endiste Tartu linnapeadega, ka viimase ENSV aegsega. Kõik nad on avaldanud arvamust, et Anne kanal on kasutamata. Kanalit annaks pikendada nii, et avaneks seal võimalus korraldata rahvusvahelisi spordivõistlusi. Kindlasti peaks kanalist ja selle ümbrusest kujundama Annelinna puhkepiirkonna.

Supilinnas on kavas ehitada uus sild jalakäiatele. Tartlastele on väga oluline ka neljarajalise Tallinn-Tartu maantee lõpuni ehitamine ja rongiühenduse loomine Riiaga.

Milline on tartlaste huvi poliitika ja ühiskonnaelu vastu tervikuna?

Kohtumised rahvaga tõestavad, et ideid tuleb. Leidub mõistagi inimesi, keda poliitika üldse ei huvita. Neid ei huvita ka valmistel osalemine, mis on poliitilise aktiivsuse oluline peegeldaja.

Ma pooldan elektroonilist valimist, kui valimiste tänapäevast vormi, aga see võiks toimuda ainult valmiste päeval, mitte seitse päeva enne valmispäeva. Nii saab ära hoida ka mitmeid kahtluseid ning probleeme, mis seoses e-valimistega praegu tekib.

Ajame teiega juttu Keskerakonna Tartu piirkonna büroo kaasaegsetes ruumides Sõbra 54 ärihoones. On need avatud igapäev?

Keskerakonna Tartu piirkonna esindaja viibib kohal kolm korda nädalas ja on valmis kuulama erakonnakaaslaste arvamusi ja ettepanekuid. Kaks korda nädalas koguneb siia noortekogu, kord nädalas KENA ehk Keskerakonna naisteorganisatsioon, samuti toimuvad juhatuse koosolekud. Vajadusel kutsume kokku need juhatuse liikmed, kes on pädevad just ühe või teise teema vaagimisel.

Kuidas Tartus vaba aega veedate?

Ma olen Tartu linna elanik juba viimased viis aastat ja siia ka sisse kirjutatud. Iga nädal olen kaks-kolm päeva Tallinnas, nädalavahetused aga Tartus ja see on minu kodulinn. Pisitütar käib Tartus lasteaias. Tartu on fantastiline paik ka jalgsi liikumiseks, kasutan seda võimalust ka ise koos perega.

Usutles Jaan Lukas