JAAK AAB
Selle aasta 1. aprillil toimus viimase kümne aasta suurim pensionitõus – keskmiselt 7,6%. See jätab pensionäridele rohkem raha kätte ja parandab toimetulekut. Üldiselt võib öelda, et Eesti majandusel läheb hästi, palgad ja eksport kasvavad. Valitsuse otsused tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel ja majanduse elavdamisel toetavad majanduskasvu. Oleme jõudnud olukorda, kus saame julgelt öelda, et oleme õigel kursil.
Igasugune pensionitõus aitab inimeste paremale toimetulekule kaasa, kuid me ei saa praeguse olukorraga veel rahule jääda. Ringi käies ja inimestega suheldes jääb ikka silma, et tehtud ei ole piisavalt. Pensionid pole viimase kümne aastaga üldise palkade ja hinnatõusuga sama jalga käinud. Pigem vastupidi – toimunud on ebavõrdsuse süvenemine.
Kuigi üldised sissetulekud tõusevad, on jätkuvalt probleem Eesti inimeste majanduslik ebavõrdsus. Eesti Gini koefitsient on rahvusvaheliselt üks kõrgemaid, mis näitab, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus väga suur. Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud, nii et aastaks 2014 sai Eestist sissetulekute kõige suurema ebavõrdsusega riik Euroopa Liidus. See tähendab, et suur osa rahvastikust töötab madalapalgalistel ja väheseid oskusi nõudvatel töökohtadel. Samuti seda, et pensionärid saavad väga väikest pensioni ja toetustest elavad inimesed väikeseid toetusi.
Praegune valitsuskoalitsioon on astunud mitmeid samme eakate toimetuleku parandamiseks. Pensionireform, mis riikliku pensioni esimeses sambas annab ühe tööaasta eest kõigile võrdse määra, on suunatud tulevikus pensionide solidaarsemaks muutmisele. Laste arvestamine tööstaaži, hambaravihüvitis ja üksiku pensionäri toetus on vaid mõned positiivsed näited. Kehtima hakanud täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele võimaldab oluliselt kokku hoida. Suuremad ravimikulud puudutavad just eakaid.
Pakume pensionitõusu
Päevakorras on kindlasti ka pensionide tõstmine lähitulevikus. Olen jätkuvalt seisukohal, et lisaks indekseerimisele on vajalik erakorraline pensionitõus, mille osas loodan väga kõigi erakondade ühist tahet ja ka teemapüstitust valimisplatvormides. Enamiku eakate inimeste suhtelisest vaesusest välja toomiseks on vaja ligemale 20-protsendist erakorralist pensionitõusu.
Keskerakond läheb 2019. aasta Riigikogu valimistele taotlusega tõsta pensione 2020. aastal keskmiselt 100 eurot. See võimaldaks enamiku pensionäride sissetuleku kasvu üle suhtelise vaesuse piiri. Pensionitõus läheb maksma suurusjärgus 250 miljonit eurot. See ei ole võimatu ülesanne, oleme seda teinud varemgi. Viimati tõsteti Eestis pensione erakorraliselt aastatel 2005–2007, kui Keskerakond oli valitsuses, ja see oli erakonna esimene prioriteet. Pensionitõus oli siis ligi 40 protsenti. Kui seda ei oleks tehtud, oleksid täna pensionid 100 euro võrra väiksemad.
Praegu moodustab keskmine netopension keskmisest netopalgast 40 protsenti. Erakorraline pensionitõus seda suhtarvu parandab, aga tulevikus võiksime võtta sihiks minimaalselt 50 protsenti. See tähendab, et keskmine pension oleks pool keskmisest tööealise inimese sissetulekust. Eestis kulutatakse pensionidele ca 6 protsenti SKP-st, arenenud Euroopa riikides 10-12 protsenti. Meil moodustab tööandja pension väga tühise osa pensionide kogusummast. Euroopas on see üks suurimaid pensionide allikaid. Küll on aga tööandjate maksed pensionifondidesse seal vabastatud enamusest maksudest. Ka Eestis tuleks liikuda samas suunas.
On väga hea, et oleme teinud pensionisüsteemis muutusi, mis suunatud tulevikku, tagamaks eakate toimetulekut. Kuid me ei tohi unustada praeguseid pensionäre. Need inimesed on oma elutöö teinud, aidates kaasa meie riigi ja meie kõigi heaolu tõstmisele. On meie ülesanne neid inimesi ja nende panust väärtustada suurema pensioniga ning parema toimetulekuga nüüd ja lähemas tulevikus.
Seepärast kutsun kõiki üles osalema 25. mail Salme kultuurikeskuses aset leidval pensioniteemalisel konverentsil.
JAAK AAB,
endine sotsiaalminister