Euroopa Liit sai vana aasta sees Pfizerilt minimaalses koguses vaktsiine, ravimifirma pole suutnud oma lepingulisi kohustusi täita – sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleb seetõttu tunnistada, et hetkeseisuga on Euroopa Liit on vaktsineerimise võidujooksus tagapool ja nüüd on küsimus, kuidas suudetakse 2021. aastal see vahe tagasi teha, kirjutab ERR.
“Algusest peale oli teada, et esimene doos on võrdne ja järgmised tulevad juba rahvaarvu alusel, kuna suuremate riikide jaoks see esimene dooside kogus (9700 – toim.) oli rahvaarvu arvestades väga väike. Nemad said tõesti järgmise koguse kätte. Nüüd iga järgmine nädal hakatakse saama vastavalt rahvaarvule. Meil on oodata uut saadetist juba uue nädala esimestel päevadel,” rääkis Kiik.
Moderna vaktsiini osas Kiige sõnul jaotuskava veel paigas ei ole. “Moderna vaktsiin saab kõigi eelduste kohaselt müügiloa nädala alguses. Pärast seda pannakse paika liikmesriikide vaheline jaotuskava. Üldiselt on loogika alati olnud – vastavalt rahvaarvule ehk seda jaotatakse proportsionaalselt. Täpsed tarbekogused tuleb veel kokku leppida. Eesti on tellinud 234 000 doosi ehk 117 000 inimese jaoks. Loomulikult meie soov on seda saada võimalikult kiiresti nagu Pfizerigi puhul, aga küsimus on tootmisvõimsuses ja nende enda tarnevõimekuses,” ütles Kiik.
“Moderna puhul me räägime väga algsest, kunagisest lepingukavandist. Kui eelostulepinguga ühineti, siis oli juttu, et ta suudab esimeses kvartalis tarnida Eesti rahvaarvu arvestades 30 000 doosi. Loomulikult me loodame, et see arv on suurem, aga see sõltub sellest, mida ettevõte pärast müügiloa saamist Euroopa Komisjonile välja pakub. Aga me saame nii suure koguse, kui meie rahvaarv ette näeb, siin ei ole väiksemate või suuremate riikide erikohtlemist,” ütles Kiik ERR-ile.
Kiik märkis, et Eesti soov oli saada vaktsiini ühe kuu jagu korraga. “Praegu me saame nädalas 10 000, mis ilmselt natukene tõuseb. Aga meie eelistus oleks olnud terve kuu kogus, sest siis oleks olnud lihtsam kohapeal alustada vaktsineerimist, seda planeerida. Toona liikmesriikide, tootja ja Euroopa Komisjoni läbirääkimiste tulemusel nähti ette, et hakatakse iga nädal tarneid tegema. Minu isiklik eelistus oleks olnud teistsugune ja seda ma väljendasin ka läbirääkimistel,” ütles Kiik.
“Kui me räägime Pfizerist, siis see leping oli tehtud 2020. aasta neljas kvartal kuni 2021 kolmas kvartal. Nende nelja kvartali jooksul ettevõttel tuli need kogused Euroopale tarnida. Põhileping oli 200 miljonit doosi, Eesti osa sellest suurusjärgus 600 000. Praegu me teame, et 2020 lõpus tulid väga minimaalsed kogused ja nüüd võib öelda, et teatud võlg on üles jäänud. Meie soov on, et põhilepingu algne soov saaks võimalikult kiiresti täidetud, mitte alles lepinguperioodi lõpus, vaid alguses. Ideaalis 2021 esimeses kvartalis,” rääkis Kiik.
BNS
et sm Kik süüdistab teisi, miks meil neid ravimeid ei toodeta? Milleks me 1% nn teadlastele rahva raha eraldame, kui teadlased mitte sittagi ei tee ega loo?
Ja miks sm Kiik ei taha tunnistada, et EL-is on just Eesti see liiduvabariik, mis on paljude rohtude hankimisel viimase 5 seas? See ju sm Kiigu põhitöökohustus aga kasutegur 0.
EL-ul pole aega sellega tegeleda kogu aja võtab ära Venemmaa-vastane tegevus. Venemaal on olemas 3 vaktsiini mis on katsetusaja läbi teinud ja juba süstitakse seda massiliselt. Kõrvaltoimeid pole täheldatud. Venemaa on nõus seda müüma odava hinna eest ka teistele riikidele aga oh häda EL-u liikmed ei tuhi seda osta. El- meelest las parem inimesed kannatavad, haigestuvad ja levik jätkub.
kiigel on igati õigus, ta on hoolitsev ja tubli mees. Paljudes väikeriikides napib vaktsiini ja seal ei toodeta seda. Brüsseli tegelased peaksid seda jaotama sest peab olema nähtaval nende positiivne tegevus.No aga mida loota kui Ansip ära minnes sinna ütles et teeb kõik mis võimalik et valitsust laiali ajada. tema valitsuse ajal ei tehtud meditsiini heaks midagi isegi arstiabi saamise võimalus kohapeal kaotati ära.