Eestis on pühapäevahommikuse seisuga end vähemalt ühe vaktsiinidoosiga koroona vastu kaitsnud 133 263 inimest, mis on 12 protsenti täisealisest elanikkonnast.
Mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 80 614 inimest. Nädala jooksul on tehtud enam kui 39 500 vaktsineerimist, neist laupäeva jooksul 5513. Vaktsineerimine jätkub ka pühapäeval, teatas sotsiaalministeerium.
„Meie kõigi ühine eesmärk on COVID-19 kriis kiiresti ületada ning naasta võimalikult tavapärase elu juurde. Saame seda teha vastutustundlikult ja terviseteadlikult käitudes ning vähendades oma kontakte teiste inimestega, et piirata viiruse levikut. Samal ajal kaitseme vaktsineerimisega esmajärjekorras COVID-19 haigusest enim ohustatud inimesi,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Täna jätkub kõigi soovijate vaktsineerimist ettevalmistava nädalavahetuse pilootprojektina üle Eesti erinevates raviasutustes üle 65-aastaste inimeste vaktsineerimine ja ka eesliinitöötajate kaitsesüstimine. Eeloleval nädalal jätkub perearstide juures riskirühmainimeste vaktsineerimine ning samal ajal on käimas haridustöötajate ja sotsiaaltöötajate vaktsineerimine. Märtsi jooksul võimaldatakse teiste eesliinitöötajate hulgas vaktsineerimist ka koroonakriisi lahendamiseks strateegiliselt olulistel ametikohtadel töötavatele isikutele, sealhulgas riigikogu ja valitsuse liikmetele.
Eilse päeva jooksul vaktsineeriti 59 raviasutuses, sealhulgas 45 perearstikeskuses üle Eesti. Kokku on praeguseks vaktsineerimisi teinud 476 erinevat tervishoiuteenuse osutajat. Enam kui pool kõigist vaktsineerimistest on tehtud 390 perearstikeskuses.
„Perearstikeskused on Eestit kõige ühtlasemalt kattev ja kodulähedasem tervishoiuvõrgu osa, mille toel oleme saanud pakkuda inimestele võimalikult kodulähedast vaktsineerimist. Vaktsiinide logistika on nii mõnevõrra keerulisem, kuid inimeste jaoks vaktsineerima minek mugavam ja ohutum,“ selgitas Kiik. „Eesti inimeste usaldus perearstide ja -õdede suhtes on teenitult kõrge ning tänu sellele on kõrgem ka inimeste vaktsineerimisvalmidus. Tänan kõiki pühendunud tervishoiutöötajaid, kes igapäevaselt pingutavad, et saaksime vaktsineerimisega võimalikult paljudele inimestele COVID-19 haiguse eest kaitset pakkuda.“
Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem 80-aastaste ja vanemate seas, kellest on üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi kolmandik ehk 32,2 protsenti, 75–79-aastaste seas on hõlmatus 16 protsenti, 70–74-aastaste seas 15,3 protsenti, 65–69-aastaste seas 16,7 protsenti, 60–64-aastaste seas 16,3 protsenti, 55–59-aastaste seas 14 protsenti ja 50–54-aastaste seas 13,8 protsenti. Alla 50-aastastest on vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga 7,3 protsenti.
Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on kõige kõrgem Läänemaal 55,3 protsendiga, Saaremaal 55,1, Hiiumaal 53,3, Raplamaal 51,9, Järvamaal 49,2, Pärnumaal 46,6, Jõgevamaal 42,3, Viljandimaal 40,8 ja Tartumaal 33,2 protsendiga. Vaktsineerimisega hõlmatust tuleb oluliselt tõsta Ida-Virumaal, kus on kõigist elanikest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 5 protsenti ning üle 80-aastastest ligi 10 protsenti.
Esmaspäevast laupäevani on praeguseks tehtud 39 588 vaktsineerimist, mida on 6020 võrra enam kui eelmisel nädalal kokku. Uuel nädalal on Eestisse saabuvad vaktsiinikogused kahjuks oodatust oluliselt väiksemad ja seetõttu on kasutada olevaid vaktsiine vähem. Esmaspäeval on Eestisse tulemas 14 040 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini ja reedel 2 400 doosi AstraZeneca vaktsiini.
Vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt. Samuti aitab vaktsineerimine ennetada ja vähendada koroonast põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Ma tahaks teada miks kuhe ei teki immuunsus peale esimest süsti. Miks on vaja veel teist korda süstida. Isegi mitte kohe ei teki peale esimest süsti ja esimese ja teise süsti vahele jääb vähe aega ja seega nakatuda võib. Paistab et vaktsiin on rutuga koostatud ja me ei teagi kui kaua ta mõjub peale teist doosi.
Esimese süsti kõrvalnähte me teame ja need pole hädaohtlikud aga teise süsti kõrvalmõjudest ei tea me midagi.
vax. pole lik.vide.erinud yh.tegi hai.gust ja ei tee seda ka ed.aspidi
paar aa.stat tagasi oli se.agr.ipipa.ndeemia, mille jaox valicuses osteti utoopilises ko.guses vax, millest 10 milj. eest ostetu. kuulus hä.vita.mis.ele.
Kii.remas kor.ras tu.leb te.kita.da vax.kahjude kor.vamise fond eel.arvesse.
Kui te.haxe rek.laami, siis tu.leb võ.tta ka va.stutus kau.ba eest
Nõukogude ajal peale sõda olid masslevinud + rahvasteränne ja kodutus,mis kõik haiguste levimist soodustasid, täid jms. levisid väga rasked haigused – tuberkuloos, lastehalvatus, sarlakid, leetrid, meningiit vist ka jm.tüüfus jne. -ja kõige vastu said inimesed vaktsineeritud. Lapsed ka. Olen ise kõik need vaktsiinid saanud ja ei mingeid haigusi ega kõrvalmõusid, suremisi kummalisel kombel. Ka ei kasutatud vist aluminiumit /Alzheimer ja elavhõbedat vaktsiinides/ Igatahes need haigused kadusid. Tuberkuloos võttis kõige kauem aega,aga meetmed olid ka ranged. Jube lastehalvatus likvideerus üsna ruttu. Tüüfust Eestisse ei jõudnudki, vähemalt levinud vormis. Vaat mispärast olen ka nagu rohkem Sputniku poolt, kuigi ajad on muutunud ka Venemaal.
Kas see hammustaks tüki küljest ära kui telitaks ka Vene vaktsiini otse VEnemaali´t /mitte mujal valmistet/
Jõle häbi oleks ? Häbiga saab läbi. Oleme ju muudegi HÄBIDEGA läbi saanud ja elame külg-külje kõrval edasi.
Nõuka ajal polnud kodutuid,kodukulusid, pangalaenusid,pankasid,riigimakse ja maksuametit.
Eluase oli tasuta,kodukulud tasuta, huvialaringid, haridus tasuta. Vesi oli tasuta.
Parkimine oli tasuta jpms
Ma olen ka seda meelt, et Venemaalt võiks vaksiini osta. Miks ei võiks narvakaid sellega vaksineerida. SEllega kogu Eesti rahvale jätkuks ju rohkem vaksiini. Olen 86 aaastat vana ja venelaste suured kuriteod on mul silme ees. Näiteks piirilepingut näen ma ainule läbi Tartu rahu! Venelaste metsikused on jäädavad, kuid meile vajalikkej tehingid peame tegema,