Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 11. mail Brüsselis Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil. Ministrid keskendusid ettevalmistustele 24.-25. mail toimuvaks Euroopa Ülemkoguks, mille päevakorras on COVID-19 levikuga seonduv, kliimapoliitika ja suhted Venemaaga. Üldasjade nõukogul käsitlesid ministrid eraldi pikemalt ühiseid samme vastuseks COVID-19 levikule, samuti Euroopa tuleviku konverentsi edasist korraldust ning Euroopa Liidu laienemispoliitikat.
Välisminister Liimetsa sõnul on Euroopa Liit viimaste kuude vältel teinud tubli tööd omavahelise koordinatsiooni parandamiseks, et kiiremini COVID-19 põhjustatud kriisist välja tulla. „Piiriülese liikumise taastamine on oluline meile kõigile – peame jätkama pingutusi, et saaksime juunis võtta kasutusele Euroopa rohelise digitõendi,“ ütles välisminister. Ministri hinnangul on esmatähtis taasavada Schengeni põhimõtetele vastav vaba liikumine, COVID-19 tingimustes tuleb selleks saada toimima üleeuroopaline digitõendite tunnustamise süsteem. „Eestis on juba praegu võimalik patsiendiportaalist alla laadida või välja trükkida selleks sobilik digitõend vaktsineerimise kohta. Sellega oleme valmis osalema üleeuroopalise rohelise digitõendi süsteemis – loodame, et ka teised Euroopa Liidu riigid on selleks valmis.“
Rääkides kliimaküsimustest, rõhutas välisminister vajadust leppida kokku liikmesriikide reaalset olukorda arvestava tegevuskavaga. „Euroopa Liidu uus kliimaraamistik peab olema jõukohane ja realistlik kõikidele liikmesriikidele ning toetama vajalikke investeeringuid,“ rõhutas välisminister. „Kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 on meile oluline, samas on Eesti vastavates aruteludes alati rõhutanud ka riikide eripäraga arvestamise vajadust.“
Arutluse all oli ELi ühine vastus arengutele Venemaal. „Soovime Ülemkogul kinnitada üle Venemaaga läbikäimises kehtivad viis põhimõtet. Meie seisukohast on oluline hoida ELis ühtset joont. Tuleb olla valmis ühiselt reageerima Venemaa sammudele, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega,“ ütles välisminister.
Euroopa Liidu laienemise osas rõhutas Eesti, et on aeg liikuda edasi Albaania ja Põhja-Makedoonia liitumisläbirääkimiste alustamisega.
Kohtumisel tervitati ka pühapäeval 9. mail Strasbourgis väljakuulutatud Euroopa tuleviku konverentsi. „Tänu Euroopa Komisjoni loodud digiplatvormile on võimalus meid kõiki puudutavatel teemadel kaasa rääkida veelgi enamatel eurooplastel,“ ütles välisminister, tuues Eesti jaoks oluliste teemadena välja rohepöörde, digitaliseerimise ja Euroopa Liidu suurema rolli rahvusvahelisel areenil.
Ilma EL-uta oleks iga riigi elu palju parem. See on iga riigi asi kellesse ta hästi või halvasti suhtub. See et mitmesse rahulikku riiki saadetakse rahu rikkujaid ja pärast neid haletsetakse on alatu. palju halba on teinud ka uus USA president. Venemaal on rahulik ja ta ei kuulu EL-u ning see mida seal tehakse pole kellegi asi. Kõigisse rahvustesse suhtutakse seal hästi. Tuleb jätta teised riigid rahule ja las iga riik otsustab ise mis telle hea on.