Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles riigikogu liikmete küsimustele vastates, et pesitsusrahu ja raierahu mõisted looduskaitseseaduses vajavad täpsustamist.
Vastates küsimustele raiete piiramise kohta, sõnas Mölder, et õiguspraktikas ei ole viimastel aastatel toimunud muutusi. „Meil kehtivad jätkuvalt looduskaitseseadus, metsaseadus ja loomakaitseseadus, mis reguleerivad lindude pesitsuse temaatikat. Oluline on pöörata rõhku just sellele, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik – ma rõhutan sõna „tahtlik“ – hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Samuti on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,“ ütles keskkonnaminister.
Ta nentis, et tahtlikkuse tõlgendus on jäänud eri aegadel lõpuni lahti seletamata. „Julgen siitpoolt öelda, et selline praktika muutus, mida tänavusel aastal keskkonnaamet on vastu võtnud, ei lähe hea halduse tavaga kokku,“ sõna Mölder. Ta juhtis tähelepanu, et keskkonnaamet ei saa ega tohigi jätta läbi vaatamata ühtegi neile laekuvad kaebust ja pesitsusaegse raie peatamisel tuleks eelkõige seda hinnata, kas sellel on linnustiku soodsa seisundi saavutamisele mingisugune mõju.
Mölder lisas, et tänavu on teisipäevase seisuga kokku esitatud 232 kaebust, mis kõik küll ei puuduta ainult metsandussektorit ja metsamajandamistegevus on peatatud 37 eri paigas. „Sellel on kahtlemata oma majanduslik mõju metsandussektorile, aga ma arvan, et sellel on oma mõju ka lindudele soodsa seisundi saavutamisele,“ ütles keskkonnaminister.
Mölder sõnas, et lähiajal tuleks looduskaitseseadus üle vaadata ning täpsustada, mida mõista pesitsusrahu all, mida mõista raierahu all ja mis on tahtlik hävitamine. „Ja kui me oleme selle debati siin riigikogu saalis läbi pidanud, siis ma arvan, et see annab selge signaali nii kogu metsandussektorile, looduskaitseorganisatsioonidele kui ka selgema juhise keskkonnaametile, kes selle üle tänase seaduse järgi peab järelevalvet tegema,“ rääkis minister.
BNS