Kuu aja pärast tähistame Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Keskerakonnale on laekunud mitmeid meenutusi toonastest pöördelistest sündmustest, mida järjepanu avaldame. Otsa teeb lahti Aadu Jõgiaas, kes juhtis 1991. aasta suvel valitsuse salajast raadioside töögruppi.
Olin 1991. aasta juunis Piirivalve sidejuht, kui peaminister Edgar Savisaar tegi mulle ettepaneku asuda juhtima valitsuse salajast raadioside töögruppi ja luua Toompea lossi salajane sidekeskus.
Peale mais ja juunikuus toimunut piiripunktide ründamisi oli olukord muutunud äärmiselt pingeliseks ja Eesti valitsus töötas välja mitmeid kaitseplaane. Peaminister oli veendunud, et Eesti Vabariik vajab iseseisvat, usaldusväärset ja töökindlat elektroonilise kommunikatsiooni süsteemi, mida ei saa Nõukogude Liidu keskvalitsus kontrollida. Pealegi oli oht oli iga hetk langeda uute rünnakute ohvriks väga suur. Järgmisena võidi rünnata taas piirivalvureid või hoopis valitsust, mis Eestit pidevalt Nõukogude Liidust eemale juhtis. Nüüd aastaid hiljem võib kindalt väita, et Savisaar aimas tulevasi sündmusi ette.
Seega juulikuu alguspoolest alates töötas Toompea lossi viimasel korrusel piirivalve struktuuriüksusena salajane sidekeskus. Ajateenijad elasid seal kasarmurežiimil, meid toitlustati 3 korda päevas lossi kokkade poolt ja valmistusime „teadmatuseks“. Eesti valitsuse salajases sidekeskuses teenivatel piirivalvurutel oli esmane ülesanne pidada ööpäevaringset raadiovahti ja teha signaaliluuret. Kõik raadiosideks vajalikud antennid asusid Toompea lossi katuse all ja mitte ühtki neist ei olnud väljapoolt näha.
Seega valmistus Eesti valitsus 1991. aastal tavatuks ehk mittekonventsionaalseks sõjaks, et võimaldada okupatsioonivõimule survet avaldada, teda häirida või ta kukutada. Rahvusvaheliste organisatsioonidega sideloomiseks kontakteerusime välismaal elavate raadioamatööridega ja leppisime kokku nende võimalikus kaasabis (andsime paroolid, sagedused, kutsungid jmt). Sellega olid täidetud valitsuse antud esmased ülesanded sidekeskusele. Olime raadioside poolest võimelised koostööks kõigi olemasolevate jõustruktuuride, lennujuhtimise, laevanduse, tolli ja isegi Nõukogude armee sideüksustega.
Raadioside toimis põhiliste strateegiliselt tähtsate objektidega, nagu Raadiomaja, Pirita Teletorn, Eesti Energia, loomulikult ka Kodukaitse- ja piirivalveüksustega. Lisaks tegutsesid raadioamatööride abil üle vabariigi kõiki Eesti maakondi haaravad sidevõrgud. Olemas oli otseside Leedu parlamendihoone ja Riias paiknevate Läti valitsuse kontaktisikutega.
21. augustil 1991.a. Nõukogude armee rünnaku alla sattunud Tallinna teletorni tõhus kaitsmine sai võimalikuks tänu elektrooniliste vahendite kasutamisele vastase tegevuse takistamiseks ja häirimiseks. Andsin käsu alustada segamist ning Tallinna teletorni ründavate Nõukogude armee väeüksuste omavaheline side katkes seejärel kolmeks-neljaks tunniks, samuti nende raadioside operatsiooni juhtiva staabiga.
See oli Eesti riigi innovaatiline vastutegevus agressorile ning – mis peatähtis – see toimus veretult. Eesti Vabariigi valitsuse salajane sidekeskus loodi kogu Eesti kaitseks ja valitsusele alternatiivsete sidevõimaluste tagamiseks. Oma eksisteerimise ajal täitis sidekeskus kõik talle antud ülesanded. See on oluline etapp meie senises militaarajaloos ja taastatava riigikaitse organiseerimisel. Tulemusena näitas see juba tollal eestlaste võimekust lahendada keerulisi strateegilisi juhtimis- ja kommunikatsiooniülesandeid. Elektroonilised militaartegevused, nagu raadioside segamine jmt on tegevused, mis ei tekita valu inimesele, kuid võivad olla otsustavaks teguriks vaenlase ründamisel ja tema üle võidu saavutamisel.
Savisaar oli meile üks peamistest vabaduse toojatest.. See mis temaga hiljem tehti meenutab stalinistlikke kritegusid. Ootasime vabaduast. Ja kui meie sini-must lipp lehvis olime vaimustuses, härdalt kuulasime Eesti hümni liigutus pisarad silmis, saime oma raha aga kahjuks mitte kauaks. Oleme jälle liidus, topime oma nina teiste riikide siseasjadesse. Sellist Eestit küll ei tahtnud. Ansipi valitsemise ajal vaesus aina kasvas, majandus seiskus, arstiabi saamise võimalus kohapeal kadus, ei antud raha teadusele ega meditsiinile jne.Abistame teisi riike kuigi vajame ise abi.Sisepoliitikas läks elu paremuse poole tänu Ratase valitsustele kuid meie praegune välisminister tegeleb valede asjadega . Reformierakond seadis sisse iuba ammu tagatoa kus mõeldakse välja valesüüdistusi tublidele inimestele. Peavoolumeedia on olmud reformierakonna häälekandja. Postimehe mõned ajakirjanikud kirjutasid et neile öeldakse ette millest peavad kirjutama ja keda laimama. Kas me sellist Eestit ikka tahtsime.
Oli jah ja selle vastu võivad vaielda ainult peast segased aga vana ei osanud õigel ajal kõrvale astuda isegi pärast seda kui tervis täiesti käest läks.
Me nägime suurmehe tõusu ja langust ise oma jäärapäisuse pärast !
Kas nüüd ..30 aastat “Iseseisvat” EV, d, läheks enam “Balti Ketti” või öölaulupidudele teades, et relvis okupantarmee meid jälgib. Ei läheks, nii valus kui seda tunnistada on. Mingu sinna Lauluväljakule globalistid oma “tühjade südamete” ja erisuste armastajad, kes vihkavad konservatiive. Kokku oma rahvast enam miski ei too, sest meid valitsevadki silmakirjalikud aldelased, kellele riigivargus (seega rahva tagant varastamine) on normiks, keda toetavad Jõu ja Õiguskaitseorganid (täpselt nagu vanast KGB) ja kes võivad väikerahva prügikasti visata. Pole mingit tahtmist sinna Lauluväljakule minna koos globalistidega, kes ju seisavad just selle eest, et me kaoks, hääbuks ja samas siis lauldakse silmakirjaks “Isamaalisi laule”. Alender pööraks hauas ringi ja häbeneks, häbeneks ka neid laule kunagi laulnud Linna pärast. Meie teeme eraldi peo ja meie hümniks jääb Mägi “Koit”…see on rahvuslaste hümn ja meie teed valgustabki tõrvik, seesama valgusallikas mis valgustas muistsete eestlaste vabadusvõitlust. Ei globalismile, jah rahvuslusele.
Nüüd 30a hiljem vaadates millises olukorras on eestlaste % rahvastikust, kaporatuuri ja süvariigi riigipööre, rahvusmeelsete jõudude pidev tampimine meedias, 21% elanikonnast on vaesed jne.? Üha rohkem hakkan ma uskuma,et see nn laulev revolutsioon oli kgb korraldatud.