President Alar Karis kohtus tervise- ja tööminister Tanel Kiigega ning valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukoja liikmetega, et saada ülevaade tervisekriisi lahendamisest ning arutada võimalusi, kuidas riigipea saaks selles olla toeks.
President arutas teisipeävasel kohtumisel Kiigega ja teadusnõukojaga võimalusi vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks, et kaitsta riskirühmi ja piirata koroonaviiruse leviku korral inimeste raskesti haigestumist, edastas presidendi kantselei. „Pandeemiaga toimetulekuks on vaktsineerimine kõige olulisem. Vaktsiin on peamine abivahend, kuidas kaitsta riskirühma kuuluvaid inimesi, hoida koole avatuna, et meie lapsed saaksid tarkust omandada, võimaldada kultuurielu ja ettevõtjatel oma tegevust jätkata,“ lausus Karis.
Riigipea rõhutas kohtumistel nii riigi, kohalike omavalitsuste, perearstide kui ka kogukonnajuhtide koostöö tähtsust, et aidata inimesi neid ootavate vaktsiinidoosideni ja jagada vastuseid ülal püsivatele küsimustele.
„See ei ole ainult sotsiaalministeeriumi mure, vaid samuti valla- ja linnajuhtide, omavalitsuste sotsiaaltöötajate, valitsuse kommunikatsiooniinimeste, teadlaste ja perearstide, kogu riigi ühine probleem, mis tähendab, et ka kogu riigil tuleb ühiselt tegutseda, et vaktsineeritud inimesi oleks tunduvalt rohkem,“ ütles Karis.
Tervise- ja tööminister ning teadusnõukoja liikmed andsid presidendile ülevaate koroonakriisi lahendamisest ning tõdesid, et nakkuse leviku olukord teeb eriti muret vähese vaktsineerimisega hõlmatud maakondades. Haiglad on sel aastal koroonaviiruse nakkuse leviku tõttu juba pidanud piirama plaanilist arstiabi, mistõttu pole kümned tuhanded abivajajad saanud plaanilist ravi, aga olukord haiglates tõotab minna raskemaks.
„Iga süstitud vaktsiin on leevendus meie meditsiinisüsteemi ülekoormusele, mis tähendab paremat ravi kättesaadavust muude raskete tervisemuredega patsientidele,“ sõnas president. „Vaktsineerimine on üks tõhusamaid viise tagada, et ühiskonda ei peaks panema lukku.“
võis oletada, jõuti valele otsusele. Praegu näeme päevast päeva, et mida rohkem süstitakse, seda enam nakatumine kasvab. Vaja on hoopis satika levikut pidurddaa ja üldse ei tohi teda lasta sisse tuua. Kõik sissetulijad peavad 2 nädalat raudselt kindlas kohas valve all viibima.
Ja kui meil kuskil on juba kolle, siis see tuleb ülejäänutest eraladda samuti 2-ks nädalaks. Nii saaksime ruttu satikavabaks ja mittenakatunud piirkondades käiks elu nagu enne satika sissemeelitamist.
“Reformierakonna liikmete sõgedus sai uue näite varal taaskord kinnitust. Kaitseväe peastaabi finantsosakonnas nõunikuna töötav Heidi Tormet teatas töökohas, et kõik Kaitseväe Peastaabis töötavad ja EKRE-le valimistel hääle andvad inimesed tuleks kaitseväest vallandada.
Esmakordselt võeti presidendi poolt osapooled kokku asju arutama Miks Kaljulaid seda teha ei suutnud Praegu on riik nagu sõjatanner kus eri pooled muudkui annavad tuld üksteise pihta On vaja õratust et suudaksime tajuda ohtu kus asume Asi on ju hull ja vaktsiinieirajad oma hullude loosungitega kütavad viiruseahju veelgi Tõesti on meile vaja tarkust nagu soovis president
EU, kus vähemusi ei diskrimineerita mistahes põhjustel – usu, nahavärvi, tervislikel ja inimkatcetel mitteosalemisel.
Kas EV ei kuulu enam EU-sse?
Inimesed on oma valiku teinud ja vastutavad oma valiku eest ja covidi puhul ka tõsiste tagajärgede eest. See on karm reaalsus ja minu hinnangul poleks praegu vaja enam midagi muud teha kui iga jumalapäev näidata TV-s neid intensiivis lebavaid haigeid. Ainult surmahirm on see, mis võib inimest ümbermõtlema panna. Ja kui see ka ei aita, siis olemegi ühel päeval fakti ees, et haiglakohti pole ja juurde ka ei tule ja see tuleb välja öelda et kõik teaksid. Milleks karistada plaanilise ravi katkestamisega vaktsineeritud inimesi. Öelge välja see intensiivkohtade arv haiglates ja öelge ka seda et plaanilise ravi arvelt neid juurde ei tehta. Nagu suitsetajaid survestatakse (igal pool ei saa ikka köhvida) nii tuleks ka kuidagi survestada antivaksereid. Nende elu tulebki ebamugavaks teha, ninnunännutamine ei anna tulemust ja kannatavad paraku ka need, kes hoolivad nii enda kui teiste tervise pärast.