Siseminister Kristian Jaani sõnul on politsei- ja piirivalveamet kaitseväega kokku leppinud, et juhul, kui Eesti piirile tekib rändesurve, tuleb kaitsevägi appi ajutisi piiritõkkeid püsitama.
Jaani ütles kolmapäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates, et praegu ei ole Eesti piiridel tekkinud olukorda, mis sarnaneks olukorraga Leedu, Läti ja Poola piiril Valgevenega. Ministri sõnul on politseil kaitseväega sõlmitud konkreetsed kokkulepped, mille kohaselt tuleb kaitsevägi piiril kriisiolukorra tekkides kiiresti appi piirile ajutisi tõkkeid paigutama.
“Selline koostöö on kaitseväega lausa igapäevane ja [politseil on] väga konkreetsed kokkulepped ka kaitseväe juhatajaga ja vastavates regioonides on kohaliku politseijuhi ja kohaliku brigaadiülemaga kokku lepitud, millal keegi appi tuleb, kui kiiresti ta tuleb, kuidas tuleb, milliste vahenditega,” ütles Jaani.
„Kaitsevägi on alati valmis Eestit sõjaliselt kaitsma kui ka toetama teisi jõustruktuure nende ülesannete täitmisel kui seda peaks vaja minema,” ütles septembris BNS-ile kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
“Juhul kui kaitseväelt taotletakse tuge, siis oleme valmis panustama kõigi meil olevate võimekustega, olgu see siis politsei- ja piirivalveameti toetamine piiride üle kontrolli hoidmisel või kasvõi meie reservvõimekuste, näiteks pioneeripataljonide, rakendamine riigipiiri kohandamisel, et seda oleks lihtsam kontrollida,” kinnitas kaitseväe juhataja.
on ennast KAITSTA! Mitte tõkestada ajutiselt, sest nagunii lastakse need sissetungijad sisse ja siis on häda käes. Kõik sissetungijad tuleb toore jõuga tagasi peksta. Pidevalt peavad meil kontrolljoonel ehl sundpiiril olema koertega patrullid, ülalt toetaks linnukad. Ja kui vaja, esiemse häire peale peavad kohalikud kaitseliitlased kohale sõitma.
Ei taha keegi nii vaesesse riiki kui meie sisse rännata. Aga on vaesemaid riike kui meie näiteks Ukraina ja sellised võivad küll sisse rännata.